06.06.2018 Kolmapäev
Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem saab valikuvõimalusi juurde
Sotsiaalkomisjon saatis 5. juunil riigikokku esimesele lugemisele perehüvitiste seaduse muudatused, mille kohaselt luuakse vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi enam valikuvõimalusi ning soodustatakse hoolduskoormuse jagamist vanemate vahel.
Seadusemuudatuse eesmärk on eesmärk suurendada vanemate töö- ja pereelu ühitamise võimalusi, teatas riigikogu pressiteenistus BNS-ile.
Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et kuna tegu on järgmise sammuga ja suure muutusega perehüvitiste süsteemis, siis otsustas komisjon arutamiseks ning muudatusettepanekute esitamiseks anda nii riigikogu liikmetele, fraktsioonidele kui ka sihtgruppidele küllaldaselt aega. Nii on kõigil arvamuse avaldamiseks aega kuni 1. augustini.
Komisjoni liige Maris Lauri sõnas, et lapsepuhkuse süsteemi muutmisega ei tohi ebavõrdsesse olukorda seada neid lapsi, kellel on vaid üks vanem. „Praeguse eelnõu versiooniga aga just nii on,“ lisas Lauri.
Plaanitava muudatusega soovitakse ellu viia vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused. Rasedus- ja sünnituspuhkus liidetakse vanemapuhkuste süsteemi, luuakse võimalus võtta vanemahüvitist välja päeva kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning võimalus olla vanematel vanemapuhkusel kahe kuu ulatuses koos. Lapsepuhkust on eelnõu järgi mõlemale vanemale ette nähtud 10 tööpäeva iga lapse eest kuni lapse 9-aastaseks saamiseni.
Komisjonile tutvustas eelnõu sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Istungist võtsid osa ka sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Pirjo Turk ja õigusnõunik Jaanus Põldmaa.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 13. juunil.
