Mis on muudatuse eesmärk?
Eesmärk on muuta varatutes pankrotimenetlustes pankrotihalduritele tasu määramise kord selgemaks ja lisaks tagada töötajatele võimalus saada tööandja maksejõuetuse korral ettenähtud hüvitist ka siis, kui ükski võlausaldaja ei esita avaldust pankrotimenetluse algatamiseks.
Keda mõjutab?
Muudatused mõjutavad peamiselt pankrotihaldureid ning ettevõtete töötajaid.
Mis on olulisemad muudatused?
- Varatutes pankrotimenetlustes hakatakse pankrotihalduritele maksma tasu tunnipõhise metoodika alusel, sarnaselt kehtivale ajutiste haldurite tasustamise korrale.
- Kui kohus ei kuuluta välja pankrotti ja menetlus lõpeb raugemisega ning ühingu varadest ei jätku ajutisele pankrotihaldurile tasu maksmiseks, siis võib pankrotihaldur esitada oma tasu nõude selle osaniku vastu, kes ei ole ühingule oma sissemakset tasunud.
- Kui töötaja esitab tööandja vastu pankrotiavalduse, kuid ei tasu kohtu poolt nõutavat deposiiti ajutise halduri kulude katmise tagamiseks, peab kohus pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruses andma hinnangu, kas töötaja avaldus oli piisavalt põhjendatud ning esitama asjaolud, mis tõendavad, et tööandja varadest ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks. Selle määruse alusel saab töötaja taotleda temale tööandja maksejõuetuse korral seadusega ettenähtud hüvitist, ilma et töötaja oleks kohustatud ise tööandja maksejõuetuse tuvastamiseks kulutusi tegema.
Millal muudatused jõustuvad?
Eelnõu vastuvõtmise korral jõustuvad muudatused üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
