Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) hinnangul ei ole Euroopa Liidu (EL) palkade läbipaistvuse direktiiv Eestile sobilik, kuna ei arvesta Eesti ettevõtlusstruktuuriga.

Kehtiv haigushüvitiste maksmise kord pole väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) hinnangul juba üle kümne aasta olnud õiguspärane ning seepärast ei saa ka rääkida, mitmendast päevast maksab tööandja töötajale haigushüvitist.

EVEA volikogu teeb üleskutse kõigile avaliku sektori asutustele kiirendada arvete tasumist ja loobuda iganenud süsteemist, kus ettevõtjad sisuliselt krediteerivad riigi- ja omavalitsusasutuste arveid. Normaalne ja põhjendatud maksetähtaeg e-riigis on maksimaalselt 7 päeva.

EVEA  peab mõistlikuks  haigushüvitiste maksmist teisest päevast, kuid seda Haigekassa poolt. Samuti soovitab ühing kiiresti lõpetada „ajutine olukord” ning võtta ettevõtjate õlgadelt kohustus maksta  haiguspäevade hüvitist 4.-8. päevani.

Kevadine Covid-19 kriis lõi tugevalt majandust ning eriti turismisektorit, eelkõige toitlustus- ja majutusvaldkonda. Esimesed piirangud langesid just nende ettevõtjate õlgadele ning loomulikult oli kõige keerulisem väikeettevõtjatel. Seetõttu pidanuks riigipoolsed abimeetmed suunama väikeettevõtjatele eriti just kõige enam kannatanud sektoritele. Kahjuks viimased aga enamikule riigi tugimeetmetele ei kvalifitseerunud.

Nüüd on puhkemas nn teine laine ning juba on pihta saanud Tartumaa ja Virumaa meelelahutus- ja toitlustusettevõtjad. Aga see on alles algus.

EVEA kutsub otsustajaid ja eelkõige valitsust üles õppima kevadisest puhangust ning edaspidi tegema piirangute, koormiste, keeldude, käskude seadmise otsuseid väga põhjaliku kaalumisega – kaalukausil on inimeste tervis, aga ka ettevõtlusvabadus ning inimeste töökohad. Juba pea kuus kuud kestnud kriisiolukorras võivad kergekäelised ja ebamõistlikud piirangud ning lisakohustused osutuda paljudele ettevõtjatele üle jõu käivaks.

“EVEA tuletab meelde, et 2008. aasta kriisis tehtud ja 01.07.2009 jõustunud seadusemuudatus, millega tekkis töötaja „omavastutus” 2.-3. haiguspäeva eest ja  pandi tööandjatele 4.-8. haiguspäeva hüvitamise kohustus,  pidi olema ajutise iseloomuga. On ilmselgelt ebaõiglane, et see lisakoorem ettevõtjale on ikka alles,” märkis  EVEA asepresident ja jurist-töökeskkonna konsultant Ille Nakurt-Murumaa. “Veelgi enam on ohtlik, kui nüüd kaalutakse võimalust panna ettevõtjatele lisakoormus maksta haigushüvitist juba teisest päevast. See paneb ettevõtjad raske valiku ette –  kas lubada haigusnähtudega töötaja tööle, et mitte tasuda üle jõu käivat haigushüvitist ning eemaloleva töötaja asendamise tasu,” lisas ta.

Juba kevadel räägiti,  et viiruse leviku pidurdamiseks peaksid töötajad jääma koju kohe haigusnähtude ilmnemisel ning esimesest päevast alates makstav hüvitis annaks tema rahakotile pingevabama otsustuse. Ära on aga unustatud, et see paneb hoopis talumatu lisapinge niigi raskustes oleva ettevõtja rahakotile ja seetõttu võib mõjuta soovitule hoopis vastupidiselt,

toonitas EVEA volikogu liige Märt Meesak.

EVEA kutsub ettevõtete toetamiseks ning viiruse leviku tõhusaks tõkestamiseks mittetöötavate meetmete asemel üles taastama enne 01.07.2009 kehtinud kord, kus Haigekassa võtab haiguspäevade hüvitamise 2. haiguspäevast taas enda kanda. Selline muudatus toetab tõhusalt kriisis kannatada saanud ettevõtlust ning aitab tõhusalt kaasa viiruse leviku pidurdamisele. EVEA juhib ka tähelepanu, et täna maksab tööandja töötasudelt väga olulise osa sotsiaalmaksuna riigile ning tööandjatel  ja töötajatel on ühine õigustatud ootus, et makstud maksu kasutatakse sihipäraselt – haigushüvitiste maksmiseks olukorras, kus töötaja tervislikel põhjustel aga ka ühiskonna huvides peab töölt eemal viibima.

On vaieldamatu fakt, et turismiga seotud teenuste ettevõtjad said koroonakriisis esimestena ja kõige rohkem kannatada, kirjutab Eesti Väike- ja Keskmiste ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA). Kaua oodatud turismi ja sellega seotud ettevõtjatele mõeldud toetus EASi kaudu kriisijärgseks ärimudelite ümberkorraldamiseks sai otsa kohe peale avamist, mis näitab ilmekalt selle sektori ettevõtjate kriisiabi ebapiisavat rahastamist.