Tööandja on nimelt sotsiaalmaksu makstes töötajale juba ravikindlustuse ostnud ja seepärast peab haigushüvitist maksma haigekassa. EVEA hinnangul on nii valitsuse ettepanek haigushüvitiste korra muutmisest kui ka riigikogu menetluses olev sotside fraktsiooni 17. septembril esitatud eelnõu vastuvõtmine ebaõiglane ning õigusvastane.
Oma pöördumises riigikogu ja valitsuse poole kordab EVEA oma varasemat seisukohta, et ka 2009. aasta 1. juulil vastu võetud ja senini kehtiv haigushüvitiste maksmise kord ei ole õiguspärane. Seetõttu nõuab EVEA haigushüvitiste korra muutmist õiguspäraseks ja õiglaseks, mis tähendab, et tööandja maksab sotsiaalmaksu ning kindlustatud töötajale maksab ajutise töövõimetuse hüvitist – seal hulgas haigushüvitist – haigekassa.
Haigekassa vahendid tulevad peaaegu täies ulatuses sotsiaalmaksust, mida maksab tööandja. Seega on haigushüvitise maksmise kohustuse näol tegemist tööandjate kahekordse koormamisega ühe ja sama eesmärgi nimel ning see tuleb kiiremas korras lõpetada,
ütles EVEA president Heiki Rits.
"Juba täna, koroonakriisi tõttu, on töötaja haigestumine ja sellega kaasnev lisakulude koorem tööandjatele väga suur, kuna iga haiguslehel viibiva töötaja – samuti ka iga eneseisolatsioonis viibiva töötaja – eemalolekuga kaasneb lisaks haigushüvitistele tööandja kohustus otsida asendustöötajaid või maksta ülejäänud töötajatele lisatasu töökoormuse suurenemise tõttu," selgitas EVEA asepresident Ille Nakurt-Murumaa. "Tööandjad juba maksavad sotsiaalmaksu ning on vastuolus töösuhte olemusega kohustada tööandjat lisaks kohustuslikele maksudele maksma tasu töötajale, kes tööd ei tee. Haigushüvitiste maksmise kohustuse panemine tööandjatele 1. juulist 2009 oli juba algusest peale vale ning õigusvastane. Rõhutame, et makstes sotsiaalmaksu töötaja töötasult, on ettevõtja oma kohustuse töötaja ja ühiskonna ees täitnud."
EVEA juhib riigikogu ning valitsuse tähelepanu, et tööandjale haigushüvitise maksmise kohustuse panek võib keerulistes majandusoludes olla äärmiselt kahjulik ka töötajatele. See võib oluliselt halvendada töötajate sotsiaalset kindlustunnet, sest ellujäämiseks võivad väikeettevõtjad kriisi jätkudes ja täiendavate rahaliste koormiste lisandudes loobuda töölepinguga töötajatest ning ainult vajadust mööda kasutada muid, sageli lühiajalisi töö tegemise vorme, näiteks võlaõiguslikke töö tegemise lepingud, kus töötaja sotsiaalsed tagatised on oluliselt tagasihoidlikumad või puuduvad sootuks.
Nimelt on paindlike töövormide puhul inimene sageli tööga hõivatud lühiajaliselt, mistõttu on tema sissetulekud väiksemad ja töötegija ei suuda täielikult või osaliselt täita vajalikke nõudeid sotsiaalkindlustuskaitse saamiseks.
EVEA, esindades väikeettevõtjaid ehk suurimat ettevõtjate ja tööandjate rühma ettevõtlusmaastikul ja olles suurima liikmeskonnaga ettevõtjate organisatsioon, nõuab, et tööandjate keskliidu (ETKL) kõrval oleks aruteludesse kaasatud ka väikeettevõtjaid esindav EVEA, kuna ETKL ei saa anda lubadusi ja sõlmida kokkuleppeid kõigi tööandjate nimel.
