Majandus ja äri

Käesoleva aasta alguses püsis Eestis statistikaameti andmetel tööturu olukord stabiilne – suuri muutusi tööhõive ega töötuse määras ei toimunud.

Möödunud aasta neljandas kvartalis oli tööpuudus Eestis statistikaameti andmetel 5,4%. Majanduslanguse mõju tööturule on olnud prognoositust leebem, sest vastukaaluks koondamistele peamiselt tööstussektoris suurenes hõive mitmel teenuste sektori tegevusalal. Pikemas vaates valitseb Eestis tööjõupuudus ja sellises olukorras tasub töötajaid ajutiste tagasilöökide ajal ettevõttes hoida.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul osutus teise kvartali majanduskasv ootamatult tagasihoidlikuks, kuid järgnevatel kvartalitel näeme kasvu asemel juba langust ning suure tõenäosusega on Eesti majandus juba sisenenud langusfaasi, mis praeguste eelduste järgi kestab umbes 2023. aasta teise pooleni. 


Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul võib oodata, et majanduse areng tänavu teisel poolaastal saab energiahindade kallinemise tõttu olema kevadel oodatust kehvem ja majandus võib minna ka langusesse. 

2009.aastal tabas maailma korralik majanduslangus, mille järelvõnkeid on siiski tunda siiani. 12 aastat hiljem ning majandus ei ole veel täielikult eelnevast langusest tõusnud, kui pandeemia puhkemine vallandas juba uue. 2020.aasta veebruaris jõudis Corona viirus Hiinast ka Euroopasse ning juba kuu hiljem tuvastati esimene positiivne tulemus ka Eestis. Reaktsioon oli meeleheitlikult ähvardav.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255