13.04.2015 Esmaspäev

Aktsiisitõus on Eesti majandusele jõukohane

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on koalitsiooni kavandatud kütuseaktsiisi tõus Eesti majandusele esialgsetel hinnangutel igati jõukohane, kuid võimalike positiivsete ja negatiivsete mõjude hindamiseks tehakse ka põhjalikud ekspertiisid, mille tulemusena võivad kavandatud määrad ka muutuda.

Sven Sester, rahandusminister
Sven Sester, rahandusminister Foto: PM

"Kui me vaatame kütuse hind versus kütuse tarbimine, siis praegusel hetkel tuleb nentida, et kütuseaktsiisi pole riigi poolt mõjutatud viimased 6-7 aastat, praegusel hetkel on kütusehinnad lähtuvalt maailmaturu hindadest läinud tunduvalt madalamaks. Praegused prognoosid ja informatsioon meie lähinaabritelt annab alust arvata, et selle hinnatõusu juures tasub arvestada ka positiivset efekti, need samad ettevõtted, mis siis on ühelt poolt sunnitud ostma kallimat kütust, saavad teiselt poolt oma tööjõukuludelt ju teatavat leevendust - komplekselt vaadatuna üldine maksukoorms Eestis siiski tõusmas ei ole," rääkis Sester BNS-ile.

Kuna vastava seaduseelnõu koostamisena teostatakse Sesteri sõnul kavandatud aktsiisitõusude osas põhjalikumad ekspertiisid, vaadatakse üldist turu arengut ja võimalikke negatiivseid ja positiivseid mõjusid. Esmane indikatsioon on tema sõnul samas andnud tagasisidet, et sellist tõusu on võimalik Eestis läbi viia.

Sester möönis, et kavandatud tõusunumbrid võivad analüüside käigus veel ka muutuda. "Ega ükski number enne, kui riigieelarve pole vastu võetud, ei ole ju raiutud kivisse," ütles ta.

"Koalitsiooniläbirääkimistel oli laua taga väga erinevaid ettepanekuid, osad nendest lükati kiiresti eemale, ma olen näitena ka toonud, et alates üksikisiku tulumaksu järsust tõstmisest kuni ettevõtluse tulumaksu taastamiseni, mis on olnud erinevate katteallikatema üleval erinevate koalitsiooni läbirääkijate poolt, need on tänaseks päevaks kõrvale lükatud," rääkis ta.

Uus koalitsioon on valimislubaduste peamise katteallikana näinud aktsiiside tõusu. Diisli aktsiisi tõus on kavandatud tuleval aastal 14 protsenti ja edaspidi 10 protsenti, mis teeb diisli ja sellega seotud erimärgistusega kütuse aktsiisitõusuks nelja aastaga kumuleerivalt üle 50 protsendi. Bensiini aktsiisi tõus on kavandatud kõigil neljal aastal 10 protsendi, mis teeb kokku üle 45 protsendi. Selle tulemusel loodetakse saada riigikassa tulude poolele juurde 2016. aastal 48 miljonit eurot ja 2019. aastal juba 137 miljonit eurot. Soome diislikütuse aktsiisi praegusest tasemest möödutaks sellisel juhul juba 2018. aastal.

Kuivõrd makse tõstvad eelnõud peavad olema vastu võetud kuus kuud enne jõustumist, peab aktsiisitõusu, mis rakenduks uuest aastast, vastu võtma hiljemalt juuni lõpuks.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255