Kõige kindlamalt on seda meelt SEB panga analüütik Ruta Arumäe, kelle hinnangul süveneb välisnõudluse langus Soome ja Vene majandusarengu tõttu lähiajal veelgi. Tema hinnangul jääb lähiaastate majanduskasv sisetarbimise kanda.
Talle sekundeeris kolmapäeval pangaliidu korraldatud konverentsil ka LHV panga majandusekspert Heido Vitsur, kes tõi esile ka Eesti kaubanduspartnerite Läti ja Leedu võimalikud arengud seoses Vene kriisiga.
Nordea panga analüütik Tõnu Palm ütles kolmapäeval konverentsil, et ekspordikasv jääb tuleval aastal 2–4 protsendi piirimaile ning ekspordi olulist paranemist võib oodata alles kahe aasta pärast.
Veidi positiivsemalt nägi seda Swedbanki majandusanalüütik Tõnu Mertsina, kelle sõnul annavad peamiste partnerite SKP-prognoosid pigem lootust kasvule.
"Kui me vaatame 10 peamise kaubanduspartneri SKP-prognoose ja impordinõudluse prognoose, siis näitavad need, et lähiajal võiks nõudlus paraneda. Samas tuleb muidugi arvestada, et impordinõudluse prognoosid on varem olnud pigem ebatäpsed ja SKP-prognoose hinnatakse ka mujal jooksvalt alla," ütles Mertsina.
"Aga kui vaadata Eesti ekspordidünaamikat, siis 3 peamist ekspordi langetajat on tänavu olnud elektroonikatööstus, mis viimastel kuudel on taastumas, keemiatööstus, kus langus on põhjustatud 1–2 suurest ettevõttest, ning mehaaniliste seadmete sektorist, kus enamus on re-eksport ja nii suurt lisandväärtust ei pakugi," lisas ta.
Välisnõudlus mõjutab Eesti SKP-d enim.
