Eesti keskpanga president Ardo Hansson on [Hollandi keskpanga juhi] Klaas Knoti kindel mõttekaaslane.
Eesti majandus seilab täies purjes. Pärast 2008.–2009. aasta sügavat kriisi kasvab SKT nüüd aastas ligikaudu 5% ja oli 2017. aastal 23 miljardit eurot. „Eesti sõltub väga tugevalt Läänemere regioonist. Kui Soome on raskustes, takerdub ka meie majanduskasv,“ märgib Hansson. „Juba praegu esineb märke tööturu olukorra pingestumisest ja ehitussektori ülekuumenemisest.“
Kümne aasta taguse kriisiga võrreldes on suur erinevus selles, et nüüd ei lase pangad kinnisvaralaenude portfellil lõhki minna. „Tol ajal kasvas laenuportfell aastaga 35%. Lihtsalt kõik andsid kõigile raha. Praegu ei ole põhiprobleemiks mitte pangad, vaid tööturu tasakaalustamatus.“
Keskpanga president valib hoolega sõnu, vihjates Eesti valitsuse väga tõtakalt ellu viidud maksureformile. Pärast seda, kui koalitsiooni asus juhtima mõnevõrra populistlik Keskerakond, on maksuvaba tulu määr märgatavalt tõusnud. See on viinud mitme aasta jooksul esmakordselt eelarvepuudujäägini, mis praegu püsib küll 0,3% piires.
Hansson jääb siiski rangeks: „Kokkuvõttes on see kõik veidi liiga stimuleeriv – ja seda ajal, kui majandus on juba pisut üle kuumenud. Ja veel – kuna kuulume euroalasse, peab meie rahapoliitika käima ühte sammu euroala kui tervikuga. Seetõttu on individuaalsete liikmesriikide olukorra mõjutamiseks peamine vahend just eelarvepoliitika.
Hanssoni sõnul tuleb ka kiiresti kasvava majandusega riikidel leppida sellega, et Euroopa keskpank (EKP) hoiab baasintressimäära madalal. „Riik võib ju ühel või teisel ajal arvata, et euroala „keskmine“ poliitika on tema majanduse jaoks liiga karm või liiga leebe, kuid see oleks lühinägelik. Rahaliidus ei saa teha à la carte-valikuid, kasutades ära liidu pakutavaid hüvesid, kuid hoides kõrvale piirangutest. Eesti jaoks seisnevad euroala hüved peamiselt euro usaldusväärsuses ning ka madalamates ekspordi- ja imporditõketes.“
„Võib öelda, et EKP praegune poliitika on suhteliselt kasulik nende jaoks, kes peavad laenu võtma. Nende jaoks, kes veidi säästavad, see nii kasulik ei ole. Kuid see sõltub täielikult sellest, kuidas poliitikat olukorraga kohandada: kui nõudlus on väike, on inflatsioon madal. Meil on võimalus inflatsiooni kiirendada ja seega suunata rahapoliitikat nii, et see oleks piisavalt leebe selleks, et need, kes muidu ei kulutaks ega investeeriks, hakkaksid seda tegema.
Eesti jaoks ei ole selles olukorras midagi uut. Kui 1992. aastal võeti kasutusele kroon, seoti see Saksa margaga ja seejärel euroga. Hansson ei soovikski, et tal oleks vabadus tõsta riigis intressimäärasid. „Vabaduse piiramises just mõte ongi. Sa tahadki, et käed oleksid seotud, sest oled veendunud, et pikas perspektiivis on sellest kasu, ja see aitab sul kiusatusele vastu seista. Sa kas oled abielus või mitte.“
Hansson on paljude aastate jooksul olnud Hollandi keskpanga De Nederlandsche Bank presidendi Klaas Knoti üks lähimaid liitlasi rahapoliitilistes küsimustes ning mõlemad jagavad seisukohta, et riigi rahanduses tuleb järgida ökonoomset ja ranget joont. Teda rõõmustavad EKP hiljutised teated selle kohta, et võlakirjade ostukava lõpetatakse selle aasta lõpus ja järgmisel aastal tõstetakse intressimäärasid. „Mida paremad uudised euroalalt tulevad, seda vähem on vajadust stiimulite järele.“
Kahtlane Vene raha
Sel nädalal teatas korruptsioonivastase võitluse aktivist Bill Browder, et Danske Banki Eesti filiaali kaudu võidi pesta 8,6 miljardit dollarit. Venemaalt pärit raha oli seotud nn Magnitski juhtumiga – Magnitski oli Browderit esindanud advokaat, kes suri Vene eeluurimisvanglas, püüdes petuskeemi paljastada. Et Danske Bank eiras 2014. aastal rahapesu tõkestamise reegleid, oli teada varemgi, kuid nüüd näib, et summa oli arvatust suurem.
See uudis toob meelde Läti panga ABLV skandaali, mille tagajärjel otsustati pank likvideerida. Kas Eesti on kahtlase Vene raha jaoks vabasadamaks? Keskpanga president Ardo Hansson nii ei arva. „See juhtum toimus mitu aastat tagasi. Järelevalveasutus – mitte meie, vaid finantsinspektsioon – on palju teinud olukorra parandamiseks. ELi-väliste mitteresidentide osakaal on praegu Eestis vaid paar protsenti.“
