Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas tänasel avalikul istungil koos asjaomasete ametkondade esindajatega interneti juurdepääsuvõrkude rajamise tulemuslikkust.
Auditijuht Toomas Viira tõi istungil välja, et kuigi aastatel 2007–2020 toimus korralik lairiba baasvõrgu arendamine, mil erinevate projektide käigus paigaldati üle 6000 kilomeetri optilisi kaableid ning investeeriti 70 miljonit eurot, puudus juba toona täpne tegevuskava, kuidas jõuda lõppeesmärgini.
Riik on eelkõige investeerinud tuumikvõrku, aga jätnud suuresti tähelepanuta niinimetatud viimase miili ühendused ehk kuidas viia see lõpuks majapidamisteni,
tõdes ta.
Audit nendib, et ülikiire interneti jõudmine kõigi vajajateni on algselt 2015. aastalt nihkunud esialgu 2020. aastale ning nüüdseks juba aastale 2030. Praeguse ehitustempo juures kuluks riigikontrolli hinnangul selleks aga üle kümne aasta.
Samuti leiab riigikontroll, et MKM-i senine poliitika ehitada sooviavaldusi arvestamata võimalikult palju kiire interneti juurdepääsuühendusi ei ole raha tõhus kasutus. Kiire interneti sooviavaldusi on erinevad allikad inimestelt küsinud, kuid seda infot ei ole seni koondatud. Lisaks leiab audit, et MKM ja tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) on turutõrkepiirkonnas asuva 200 000 aadressiobjekti hulka arvanud ka objekte, kuhu interneti juurdepääsuvõrku ei ole vaja.
Täna selgus, et MKM soovib lõpetada seni kehtinud lepingu Enefit Connectiga, et minna üle täpsemini sihistatud rahastus- ja toetusmeetmele. Ettevõtlus ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul ei ole lepingu senisel kujul lõpuni täitmine ei kliendi ega maksumaksja huvides. "Mingit ajalist auku siin ei teki, kõik tööd, mis on plaanitud teha saavad Enefit Connecti poolt lõpule viidud, kellegi jaoks lubadus murtud ei saa," toonitas minister erikomisjoni istungil.
Uus toetusmeede kiire interneti ühenduse rajamiseks avaneb Suti sõnul märtsis ning arvestab suures ulatuses juba riigikontrolli poolt tehtud ettepanekutega. Meetme kogumahuks on järgnevatel aastatel ligi 70 miljonit eurot. Siiski nentis minister, et kuna turuvõimekus on investeerida valdkonda hektel ligi 20 miljonit eurot aastas, ei ole isegi parima tahtmise korral võimalik kõike otsekohe valmis ehitada.
Investeeritav summa võimaldaks MKM-i hinnangul valmis ehitada 27 000 ühendust, ent auditijuht Viira arvamusel võivad need numbrid ehitushindade jätkuval tõusmisel olla pigem ebatõenäolised.
"Kogu ettevalmistus on olnud koostöös kohalike omavalitsustega, kelle käest oleme palunud seada prioriteedid, mis on need külad, tootmisettevõtted või organisatsioonid, kuhu kiiret internetti on vaja. Samamoodi oleme kasutanud andmepõhist lähenemist, kaasates koos statistikaametiga nii rahvastikuregistrit kui töötamise registrit ning kaardistanud need aadressid, kus inimesed tegelikult aastaringi elavad. See on olnud võtmeks eelarve jaotamisel omavalitsuste vahel," avas Sutt uue meetme tagamaid.
