Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 10 protsenti vähenes müügimaht nii muudes spetsialiseeritud kauplustes kui ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Riiete ja jalatsite müügile spetsialiseerunud kauplustes oli langus 9 protsenti. Toidukaupade kauplustes olid müügi langus 4 protsenti.
„Viieprotsendine kasv ilmnes septembris kauplustes, mis müüvad oma tooteid posti või interneti teel; samuti täheldati väikest kasvu apteekide ja kosmeetikatarvete müügis,“ märkis Eamets.
Hinnatõus jätkub ja olulist langust näha ei ole
Tema sõnul avaldati neljapäeval ka harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi kiirhinnang. „Harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi muutus ehk siis inflatsioon oli oktoobris aasta võrdluses 4,5 protsenti. Tegemist on kiirhinnanguga, mis võib täpsustamise käigus veel muutuda. Septembris andis sarnane kiirhinnang inflatsiooniks 3,2 protsenti ehk siis inflatsioon on tegelikult kiirenenud,“ rääkis Eamets.
„Kui siia kõrvale panna veel ka üleeile avaldatud Eesti Panga „Tööturu ülevaade“, mille järgi nominaalne palgakasv oli septembris 8 protsenti, siis võib teha nukra tõdemuse, et hinnatõus jätkub ja olulist langust näha ei ole. Sellel aastal hoogustas hinnatõusu käibemaksutõus ja palgakasv ning samad tegurid mõjutavad hinnatõusu ka uuel aastal. Käibemaksutõus kergitab hindu ja tõusnud hinnad panevad omakorda inimesi kõrgemat palka küsima. Kui töötus jääb jätkuvalt alla 8 protsendi ja hõive on ajalooliselt kõrgel tasemel, siis on tööandjatel keeruline töötajatele eitavalt vastata,“ lisas Eamets.