"Arvestades pideva arenguga Lääne-Euroopa ettevõtetes ja millenniumi põlvkonna muutunud ootustega töökoha ja juhtide suhtes on aeg hakata juhtimispraktikaid ümber kujundama. Eesti ettevõtted peaksid rohkem tähelepanu pöörama rahvusvahelistumisele, ekspordile ja innovatsioonile," ütles EAS-i juhatuse liige Indrek Kaju pressiteate vahendusel.
Kaju lisas, et kaks kolmandikku uuringus osalenud ettevõtetest väitis, et neil puudub plaan eksportida ja rahvusvahelistuda. "See on kurb, sest võrreldes 2010. aasta tulemustega on need teemad on veelgi vähem prioriteetsed kui viis aastat tagasi," selgitas ta.
Uuringust selgus, et Eesti ettevõtete juhtimises on toimunud põlvkondade vahetus. Mitmed varasemad omanikust tippjuhid on juhtimisest kõrvale astunud ja määranud enda asemele professionaalidest juhid. Sellega on kaasnenud endiste tippjuhtide liikumine teistesse rollidesse – ettevõtjaks, spetsialistiks või konsultandiks.
Kaju hinnangul on selgelt näha varasemast aktiivsemat juhtide liikumist Eestist välja ja tagasi. Rahvusvaheliste kogemustega juhtidega Eestisse naasmine on üks olulisemaid tegureid Eesti firmade juhtimispraktikate arendamisel.
Lisaks selgus uuringust, et eelneva kriisi valguses on Eesti firmad valdavalt üle kapitaliseeritud. Ettevõtetel on palju vaba raha, aga juhid ei kaalu iga hinna eest selle investeerimise võimalusi, vaid otsivad uusi ärivõimalusi ja kasvamise alternatiive ettevaatlikumalt võrreldes varasemaga.
Uuringu eesmärgiks oli anda hinnang juhtimise valdkonnas tegutsejate tegevuse sisule, mahule ja kvaliteedile ning töötada välja nii lähitulevikuks kui pikemaks perioodiks olulised tegevussuunad üldiseks juhtimisalase teadlikkuse ja võimekuse suurendamiseks.
Uuringu viisid EAS-i tellimusel läbi Civitta ja Estonian Business School.
