"Sügisel tuleb riigieelarve kokkupanekul vaadata, millised kulud tuua 2018. aastast 2017. aastasse. Pool aastat muutust tähendaks, et 2018. aastast nihutataks 2017. aastasse umbes 40 miljonit eurot ehk umbes 0,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP)," ütles riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi Eesti eesistumise meedianõunik Triin Oppi BNS-ile.
Rahandusminister Sven Sester ütles BNS-ile, et valitsus arutab riigieelarve eelnõu koostamisega seotud teemasid kabinetinõupidamistel septembris ning riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu on valitsuse kollektiivne otsus. Vabade vahendite hulka võib tema sõnul mõjutada ka rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mille alusel võib fiskaalne mänguruum kas pingestuda või lõdveneda.
"Kevadel valitsuse heakskiidu saanud riigi eelarvestrateegia näeb 2017. aastaks ette valitsussektori eelarve struktuurset ülejääki mahus 0,2% sisemajanduse koguproduktist," märkis Sester.
Kuna eesistumiskulude ülekandumise mõju on ligikaudu 0,2% SKP-st, siis ei tohiks 2017. aasta eelarve struktuurne positsioon ohus olla, kui eelarve koostatakse samadel alustel kui strateegias ette nähtud.
Eesti eesistumine tõsteti 2017. aastasse pärast seda, kui Ühendkuningriik teatas 20. juulil otsusest loobuda eesistumise läbiviimisest 2017. aasta teisel poolaastal. Eesti planeeritud eesistumine oleks pidanud algama Ühendkuningriigi järel 2018. aasta alguses.
Kuna Belgia võimaliku eesistumise osas Ühendkuningriigi asemel konsensust ei leitud, tehti konsultatsioonide tulemusel ettepanek liigutada eesistumisi kuue kuu võrra varasemaks. Juulis kinnitatud uue järjestuse kohaselt võtab Eesti eesistumise teatepulga üle Maltalt, et see kuus kuud hiljem omakorda Bulgaariale edasi anda.
On tõenäoline, et Eesti eesistumise aja julgeoleku valdkonna olulisemad arutelud puudutavad muu hulgas välispiiri valve tugevdamist, piirivalveagentuuri käivitamist, liikmesriikide korrakaitseasutuste koostöö ja infovahetuse tõhustamist, Euroopa Liidu ja NATO koostöö edendamist ning Ukraina ja teiste liidu naabrusriikidega suhete edendamist.
Majanduse elavdamise aruteludes on põhiküsimusteks tõusmas Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamine, siseturu barjääride likvideerimine, digitaalse ühisturu arendamine, innovatsiooni soodustamine ning infoühiskonna arendamine kõigis Euroopa Liidu valdkondades läbi e-lahenduste kasutamise, märkis riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat augusti alguses valitsusele eesistumisest ülevaadet tehes.
