Veel tõi keskpank välja põhjamaade kinnisvarahindade ja laenumahu suhteliselt kiire kasvu, mis suurendab Põhjamaade pankade rahastamis- ja likviidsusriski. Eesti kinnisvarahindade tõus on viimase poole aasta jooksul stabiliseerunud, kuid majapidamiste sissetulekute suurenemise ja väga madalate intressimäärade tõttu võib see taas kiireneda, teatas Eesti Pank.

Kuigi mõne sektori ettevõtete majandustulemused on veidi halvenenud, sealhulgas osaliselt Venemaa-suunalise ekspordi kahanemise tõttu, on enamik neist ettevõtetest suutnud väiksemate tuludega toime tulla.

Majapidamiste tarbimise ja säästmise võimet on toetanud hoogne palgakasv ja aeglane inflatsioon. Sissetulekute kasv ja madalad intressimäärad soodustavad kinnisvara ostmist ja võlakohustuste suurendamist, kuid võlakoormuse liiane kasv võib suurendada nii laenuvõtjate kui ka -andjate riske. Eluasemelaenude liigkiire kasvuga seotud riske aitavad vähendada Eesti Panga märtsis kehtestatud eluasemelaenude andmise nõuded.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste tugeva finantsseisu toel on pankade laenukvaliteet hea ja jätkanud paranemist. Tänu omakapitali kõrgele tasemele ja suurele kasumlikkusele suudavad pangad kanda kahjusid ka võimaliku negatiivse majandusarengu korral.

Suuremad Eestis tegutsevad pangad on seotud tihedalt Rootsi emapankadega likviidsusjuhtimise kaudu: likviidsust juhitakse pangagrupi tasandil ning suur osa siinsete pankade likviidsuspuhvritest hoitakse emapangas. Emapangast laenatud vahendite osatähtsus on viimastel aastatel olnud märksa väiksem kui oli majanduse kiire kasvu aastatel, kuid mõne panga puhul moodustavad need endiselt ligikaudu poole kohustustest.

Eesti panganduse jaoks kujutab riski Põhjamaades jätkuv eluasemelaenude ja kinnisvara hindade suhteliselt kiire kasv. Sealse majanduse negatiivse arengu korral võivad seetõttu suureneda pangagruppide laenukahjumid ja halveneda rahastamisvõimalused. Põhjamaade keskpangad ja järelevalveasutused on võtnud meetmeid riskide kuhjumise vähendamiseks ja pankade vastupanuvõime suurendamiseks. Meetmete mõju laenukasvule ja kinnisvara hindade tõusule on jäänud seni väikeseks.

Kinnisvarahindade tõus on võimaldanud arendajatel suurendada ehitamist. Kuigi ehitusmahud on märksa väiksemad kui olid majanduse kiire kasvu aastatel, võivad kasvada arendajate laenumakseriskid, kui turule tuleb korraga suur hulk uusi pindu. Pangad on suurendanud uute laenude andmist kinnisvaraarenduse ettevõtetele, kuid nende laenude osatähtsus koguportfellis ei ole eriti muutunud. Riskide liigse kuhjumise vältimiseks on oluline, et nii laenuandjad kui ka -võtjad hindaks kinnisvarasse investeerimise ja laenamise riske ka edaspidi konservatiivselt.