Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100%, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 69% tasemele.
Eestist taha poole jäävad Läti (66% keskmisest), Ungari (62% keskmisest), Horvaatia (58% keskmisest), Rumeenia (58% keskmisest) ja Bulgaaria (51% keskmisest).
Leedu on tegeliku individuaalse tarbimise tasemelt Euroopa Liidu 16. riik, mille elanike keskmine ostujõud on 82% keskmisest. Kohe Leedu ees on Portugal 83% EL-i keskmisest, Leedule järgnevad Kreeka ja Malta (mõlemad 81% keskmisest), Slovakkia (77% keskmisest), Tšehhi (76% keskmisest), Poola ja Sloveenia (mõlemad 74% keskmisest).
Kõige kõrgem tarbimise tase on Luksemburgis, kus see ulatus eelmisel aastal 137%-ni EL-i keskmisest, talle järgnevad Saksamaa 124 ja Austria 119%.
Eesti elanike ostujõudu arvestava tegelik individuaalne tarbimine on viimase nelja aasta jooksul EL-i keskmisega võrreldes siiski tõusnud: aastal 2012 oli see 65%, 2013. aastal 67%, 2014. aastal 68% ja 2015. aastal 60% EL-i keskmisest.
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) ühe elaniku kohta on Eurostati andmetel 74% EL-i keskmisest. See näitaja on võrdne Leeduga, meist tahapoole jäävad seitse riiki - Bulgaaria (46% keskmisest), Rumeenia (57% keskmisest), Horvaatia (58% keskmisest), Läti (64% keskmisest), Ungari (68% keskmisest), Poola (69% keskmisest), Kreeka (71% keskmisest).
2014. aastal oli Eesti SKP ühe elaniku kohta 76% Euroopa Liidu keskmisest.
Eurotsooni keskmine eratarbimise tase oli eelmisel aastal 105% EL-i keskmisest ja SKP ühe elaniku kohta oli 106% EL-i keskmisest.
