Selle kaubagrupi osatähtsus Eesti koguekspordis on aastatel 1993–2013 jäänud vahemikku 10–20%, kusjuures väljavedu on suuresti mõjutanud sanktsioonid, kvoodid, toetused, majanduslangus ja poliitilised arengud.

Lähiturgudel on oluline roll

Statistikaameti andmetel eksporditi 2013. aastal Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu sajasse, 2010. aastal 82 riiki. Ekspordi peamisteks sihtriikideks on meie lähiriigid, kuid kaupu veetakse peaaegu kõikidesse maailmajagudesse. Kui vaadata kaardilt, siis Euroopa 51 riigist on katmata vaid mõni väike laik – Liechtenstein, Andorra, Kosovo, Vatikan ja Monaco, kuhu 2013. aastal ei eksporditud ühtegi Eesti päritolu põllumajandussaadust ega toidukaupa. Aasias asuvast 49 riigist on Eesti tooteid eksporditud 27-sse, Aafrika 59 riigist 13-sse. Ameerika 53 riigist 13-sse viiakse Eesti päritolu tooteid. Austraaliat ja Okeaaniat vaadates on näha, et Eesti ekspordib vaid Austraaliasse ning 2013. aastal Antarktikasse Eestist põllumajandussaadusi ja toidukaupu ei eksporditud.

Kuni 1998. aastani veeti põllumajandussaadusi ja toidukaupu peamiselt Venemaale, mille osatähtsus Eesti vastavas ekspordis ulatus 1994. aastal koguni 44%-ni. Tähtsad ekspordi sihtriigid üheksakümnendatel aastatel olid veel Holland, Läti, Leedu ja Ukraina. Venemaa osatähtsus hakkas kahanema koos rubla väärtuse vähenemisega ja 1999. aastaks kahanes Venemaa osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 9%-ni. Samal ajal suurenes aga väljavedu Hollandisse ja Lätti. Läti osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis on 1998. aastast alates olnud 15–20%. Madalseis Venemaale ekspordis jõudis kätte 2003. aastal, kui väljavedu sinna moodustas vaid 4% Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist. 2004. aastal elavnes eksport Venemaale ning 2013. aastal oli Venemaa kõige tähtsam Eesti põllumajandustoodete ja toiduainete ekspordi sihtriik, kuid tema osatähtsus selles ekspordis oli langenud 19%-ni.

Pärast 2004. aastat on oluliselt suurenenud Soome ekspordi osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveos. Kui 1993. aastal oli Soome osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 6%, siis 2004. aastal 11% ning 2013. aastal juba 17%. Samas on vähenenud Hollandisse, Saksamaale ja Ukrainasse väljaveo osatähtsus – see on nende riikide puhul kahanenud vähemaks kui 5%. Ekspordi vähenemist Ukrainasse mõjutas oluliselt vabakaubanduslepingu katkemine. Kui enne EL-iga liitumist eksporditi peamiselt Hollandisse ja Saksamaale, siis pärast seda on kasvanud lähiturgude – Leedu ja Soome – osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis.

Pärast 2009. aasta majanduskriisi on Eesti põllumajandussaadustele ja toidukaupadele otsitud aktiivselt uusi turgusid. Suurenenud on eksport Aasia ja Aafrika riikidesse. Olulisteks uuteks sihtriikideks on saanud Saudi Araabia ja Iraak, kuid kaupu on välja veetud ka sellistesse eksootilistesse maadesse nagu Fääri saared, Aruba, Singapur, Egiptus, Gröönimaa. Euroopas on uueks sihtturuks kujunenud Bosnia ja Hertsegoviina.

Peamised ekspordiartiklid on piimatooted ja kala

Aastail 1993–2013 olid Eesti tähtsamateks ekspordiartikliteks piim ja piimatooted ning kalad ja vähilaadsed (enamasti krevetid). Kõige suurem – 37% kogu vastava ekspordi väärtusest – oli piima ja piimatoodete ekspordi osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveos 1997. aastal. 2013. aastal oli see osatähtsus langenud 17%-ni. Selles kaubagrupis olid 2013. aastal peamised ekspordiartiklid piim ja rõõsk koor (eksport 86,8 mln eurot) ning juust (70,3 mln), teisi tooteid – vadakut, jogurtit ja võid – müüdi ligikaudu 10 miljoni euro väärtuses.

Kalade ja vähilaadsete ekspordi osatähtsus oli suurim 2000. aastal – 29%. Kõige raskem oli kalade ja vähilaadsete eksportijatele 2008. aasta, mil selle kaubagrupi toodete ekspordi osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli vaid kaheksa protsenti. Selle kaubagrupi peamisteks ekspordiartikliteks olid 2013. aastal külmutatud kala (eksport 59,6 mln eurot), kalafilee (39,8 mln), kuivatatud, soolatud ja suitsutatud kala (34,3 mln) ning krevetid (24,1 mln).

Enne Euroopa Liiduga liitumist veeti Eestist märkimisväärses rahalises väärtuses välja lihast ja kalast tooteid. Nende osatähtsus kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli 1996. aastal 28%, kuid 2013. aastaks oli see osatähtsus vähenenud viie protsendini. Selle kaubagrupi toodetest eksporditi 2013. aastal enim kalatooteid ja -konserve (23,4 mln eurot), lihast ja rupsist konserve (17,3 mln) ning vorste (14,6 mln).

Suurima kasvuga on pärast Euroopa Liiduga liitumist olnud jookide, alkoholi ja äädika kaubagruppi kuuluvate toodete eksport. Selle kaubagrupi toodete ekspordi suurim osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis – 28% – oli 2007. aastal. Majandussurutise tingimustes aga väljavedu järsult vähenes ning 2008. aastal oli selle kaubagrupi toodete osatähtsus kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 18%. Viimastel aastatel ei ole selle kaubagrupi toodete väljavedu oluliselt suurenenud. Samas tuleb märkida, et näiteks Eesti päritolu õllele on leidunud majandussurutise järel uusi turge ja selle müük on kasvanud.

Oluliselt on pärast EL-iga liitumist suurenenud teravilja (nisu, oder) ja toiduvalmististe (sh pärm, kastmed, supid, puljongid) eksport. Teravilja ning toiduvalmististe ekspordi osatähtsus oli 2013. aastaks kasvanud kaheksa protsendini.

Enim eksportijaid on Harjumaal

Eestis on enamikel maakondadel kujunenud oma olulised ekspordiartiklid. Näiteks kalandusega tegeletakse peamiselt Pärnu ja Lääne maakonnas, piimandusega Ida-Viru, Järva ja Võru maakonnas, lihatootmisega Lääne-Viru ja Valga maakonnas ning teraviljakasvatusega Viljandi maakonnas. Samuti on mitmeid maakondi ja linnu, kus on ainult sellele maakonnale või linnale omane ja suure osatähtsusega eksporttoode, näiteks Jõgeva maakonnas rapsiõli, Pärnu linnas kalafilee ning Rapla maakonnas pärm.

2013. aastal oli kõige rohkem – 328 – põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksportijaid Harju maakonnas ja Tallinnas. Järgnesid Tartu maakond koos Tartuga ning Pärnu maakond koos Pärnuga (20–49 eksportijat), seejärel Ida-Viru, Lääne-Viru, Võru ja Saare maakond (10–19 eksportijat). Ülejäänud maakondades oli 2013. aastal alla 10 põllumajandussaaduste ja toiduainete eksportija.

Mirgit Silla,
vanemstatistik,
Statistikaamet

Evelin Puura,
juhtivstatistik-metoodik,
Statistikaamet