Viimasel kolmel aastal on Eesti majanduse nominaalkasv olnud Euroopa Liidus üks kiiremaid, napi vahega Malta ja Rumeenia järel kolmandal kohal. Samal ajal oli Eesti eelmise aasta eelarvepuudujääk Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt üks Euroopa Liidu suuremaid, kui võtame arvesse seda, et Eesti majandus töötab ikka veel täistuuridel ja seetõttu laekub makse tavapärasest rohkem.

Kiire hinnatõus ja järsult suurenenud välistööjõu sissevool näitavad, et seni nähtud majanduse kasvutempo ei ole Eestile jõukohane. Olemasolev tööjõud, tehnoloogia ja oskused seavad piirid ette. Näeme endiselt, et tööturg on üle kuumenenud: sobivate oskustega inimeste nappus sunnib palku tõstma kiiremini, kui ettevõtete tulud kasvavad. Võib öelda, et hoogne hinnatõus toob kaasa kiirema palgatõusu, mis viib omakorda hindade tõusuni ja nii edasi. Et aga Eesti ettevõtted oma toodete ja teenuste hindu välisturgudel kergesti tõsta ei saa, kahjustab kodumaine väga kiire kulude kasv nende konkurentsivõimet. Kui ei ole kasumit, jäävad tegemata investeeringud ja meie tulevase majanduskasvu vundament jääb nõrgaks. See võib kaugemas tulevikus viia majanduskasvu kängumiseni. Seetõttu on hiljutine majanduskasvu mõõdukas aeglustumine pigem teretulnud. Nagu ma ka Riigikogu ees Eesti Panga aastaaruannet tutvustades hiljuti ütlesin, ei ole tegemist  alajahtumisega, vaid palaviku alanemisega.

Siit tuleneb Eesti Panga kui valitsuse seadusliku nõuandja tungiv soovitus valitsusele: ärge tehke majanduse tervist hullemaks! Praegu, kui Eesti majandus töötab täistuuridel ja pea kõik töötajad on hõivatud, tooksid eelarvepuudujäägi arvel tehtavad riigi suured lisatellimused kaasa veelgi kiirema hinnatõusu ja veelgi suurendaksid ettevõtete soovi välistööjõudu palgata. Teiste Euroopa riikide kogemused näitavad, et mõnikord võib välistööjõu sissevoolu järsk kasv heal ajal ja sellele järgnev väljavool halval ajal teha majanduse heitlikumaks. Eesti inimeste elatustasemele on kõige kasulikum majanduse stabiilne areng.

Nagu ka Riigikogu ees ütlesin, ei ole Eesti Panga arvates riigil praegu hea aeg täiendavate kulude katteks laenu võtta. Intressimäärad on vaieldamatult soodsad, aga paraku ei ole laenatud raha kulutamise tingimused sama soodsad. Piltlikult öeldes saab kehvadel aegadel sama raha eest ehitada rohkem kilomeetreid maanteid kui praegu. Praegu oleks mõistlik teha valmis projektid, mida riik saaks halvemal ajal käima lükata, et erasektorile tööd anda. Suuremateks investeeringuteks laenu võtta on mõistlik, kui majandus on languses. Riigi palgal olevate inimeste palga tõstmiseks laenamine on aga nagu pere igapäevakulutusteks SMS-laenu võtmine.

Hoian Eesti valitsusele eelarvevaidlustes ja kaugemate sihtide seadmisel pöialt. Eesti elanike heaolu kasv on pigem maraton ja mitte sprint. Eelmise kümnendi keskel toimunud Eesti majanduse spurdi tagajärjed olid valusad Eesti inimestele ja kokkuvõttes andsid tagasilöögi pikaajalisele jõukuse kasvule.