Eesti Panga juunikuise prognoosi kohaselt on Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu jooksevhindades 24,8 miljardit eurot ning seejuures on SKP reaalkasv 3,5 protsenti. Veel detsembris prognoosis keskpank Eesti tänavuseks majanduskasvuks 4,2 protsenti, selgub Eesti Panga majandusprognoosist aastateks 2018 kuni 2020.
Tuleval aastal kasvab Eesti SKP prognoosi kohaselt 3,6 protsenti ning on jooksevhindades 26,57 miljardit eurot. Detsembris prognoosis Eesti Pank 2019. aasta majanduskasvuks 3,1 protsenti. 2020. aastaks prognoosib pank 2,5-protsendilist reaalkasvu, mida on 0,2 protsendipunkti vähem kui detsembri prognoosis.
Majanduskasvu aeglustumine on loomulik, sest vabu tootmisressursse, mille arvelt kasvada, on jäänud vähemaks ja investeeringustatistika näitab, et uut tootmisvõimsust tekib juurde pigem tagasihoidlikult. Investeeringute vähesust on seni aidanud korvata hõive suurenemine, mis on saanud võimalikuks tänu viimaste aastate netosisserändele, tööealise elanikkonna ajutisele suurenemisele ja aktiivsemale tööjõus osalemisele, kuid nende soodne mõju väheneb, märgib Eesti Pank.
Eratarbimise kasvuprognoos on tänavuseks 4 protsenti, mida on 1,1 protsendipunkti eelmise prognoosiga võrreldes vähem. Valitsemissektori tarbimine kasvab 1,7 protsenti ehk 0,4 protsendipunkti detsembri prognoosist vähem. Kapitali kogumahutus põhivarasse väheneb uue prognoosi kohaselt 0,7 protsendi võrra, detsembris prognoosis keskpank veel sellele 2-protsendilist kasvu.
Ettevõtete investeeringukulutuste suhe lisandväärtusesse on viimasel kolmel aastal jäänud kriisiaegsele tasemele, mis jääb Euroopa Liidu riikide keskmisele alla, märgib keskpank ülevaates. Ka välisinvesteeringute jaoks on Eesti jäänud pigem väheatraktiivseks. Eeldusel, et rahastamistingimused püsivad soodsad ning arvestades, et edukad ärimudelid nõuavad investeeringuid uude tehnoloogiasse, seda eriti tööjõupuuduse tingimustes, peaks kapitalisoetus kahel järgmisel aastal hoo sisse saama, kuid väljavaade selleks on ebakindel.
Kuigi majanduskasv on aeglustumas, ületab majanduse maht Eesti Panga hinnangul ka veel järgmisel kahel aastal oma jõukohast taset. Kuna osa majanduskasvust on põhjustatud suuremast nõudlusest, mitte aga tootmisvõimsuse juurdekasvust, jääb majandus ajutiselt ülepaisutatuks. Ettevõtted ei suuda kasvatada tootmismahtu püsivalt samas tempos nõudlusega ja prognoosiperioodi lõpuks kasv aeglustub.
Tarbijahinnaindeks suureneb tänavu keskpanga prognoosi järgi 2,8 protsenti, 2019. aastal 2,5 protsenti ja 2020. aastal 1,9 protsenti. Eelmises prognoosis oli nendeks näitajateks vastavalt 3,2 protsenti, 2,1 protsenti ja 2 protsenti. Võrreldes eelmise prognoosiga kiireneb energia hinnakasv kuid aeglustub alusinflatsioon.
Töötuse määraks prognoosib keskpank tänavuseks 6,9 protsenti, tulevaks aastaks 8 protsenti ja 2020. aastaks 8,2 protsenti. Detsembri prognoosis olid vastavad näitajad 7,3 protsenti, 7,9 protsenti ja 7,9 protsenti.
Koos töötuse kiirema kasvuga väheneb Eesti Panga hinnangul tööhõive varasemast kiiremini. Tänavu väheneb hõive 0,1 protsenti, järgmisel aastal 0,4 protsenti ja ülejärgmisel aastal 0,1 protsenti. Varasemalt prognoosis keskpank tööhõive püsimist senisel tasemel.
Keskmine brutokuupalk suureneb tänavu 7 protsenti 1302 euroni, järgmisel aastal 6,4 protsenti 1385 euroni ja ülejärgmisel aastal 5,9 protsenti 1468 euroni. Eelmise prognoosiga võrreldes on kasv vastavalt 0,8, 0,7 ja 0,1 protsendipunkti võrra kiirem.
Keskpanga hinnangul on varasemast suurem oht, et majanduskasv aeglustub ootamatute sündmuste tõttu prognoositust kiiremini. See võib alguse saada kaubandustingimuste halvenemisest ja tagasilöökidest välisturgudel, kus väljavaade on muutunud ebakindlamaks. Kaubandustõkete ähvardused on osaliselt juba teoks saanud ja see on suurendanud tõenäosust, et jõujoonte paikapanek jätkub ning võib maa-ilmamajanduse kulgu oluliselt muuta.
Kuid ettevõtted ja kodumajapidamised on majandusolude halvenemise eest varasemast paremini kaitstud, hindab Eesti Pank. Isegi kui majandust peaks tabama ootamatud tagasilöögid, on nii ettevõtted kui ka kodu-majapidamised selleks paremini ette valmistunud, sest varasematel aastatel on kogutud sääste ning võlakoormus on väiksem.
