Lisaks korrigeeris SEB Eesti järgmise aasta majanduskasvu prognoosi 0,1 protsendipunkti võrra 3,2-protsendise majanduskasvuni. Veel mais prognoosis SEB Eesti tänavuseks majanduskasvuks 2,1 ja tulevaks aastaks 3,1 protsenti, selgub SEB Põhjamaade väljavaatest.

Prognoosi tõstmine tuleneb Eesti majanduse esimese poolaasta oodatust oluliselt paremast tulemusest, kui esimeses kvartalis kasvas Eesti majandus 4,4 protsenti. Aasta teises pooles ootab SEB majanduskasvu suhtelist aeglustumist eelmise aasta kõrgemate alusandmete tõttu.

Esimesel poolaastal vedas majanduskasvu SEB hinnangul tugev eksport, kui esimeses kvartalis kasvas kaupade ja teenuste müük välismaale 12 protsenti. Tugev eksport on tingitud Eesti peamiste ekspordipartnerite Rootsi, Soome ja ka Saksamaa majanduste heast olukorrast.

Lisaks on majanduskasvu toetanud suurenenud kapitaliinvesteeringud mahukates puidu- ja metallitööstuse sektorites.

SEB ennustab tugeva välisnõudluse püsimist ning prognoosib tuleva aasta ekspordikasvuks 3,8 protsenti ja 2019. aastaks 4 protsenti.

Kuigi ärilaenude andmise kasv on SEB hinnangul aeglustunud, prognoosib pank Eesti kohta kõrge 75-protsendise kapitalikasutusmäära pikaajalise püsimise tõttu ettevõtete investeeringute kasvu tootmisvõimekuse suurendamiseks.

Ehitussektor püsib SEB hinnangul aktiivne, kuivõrd lisaks aktiivsele elamuehitusele on hoogu kogumas riiklikud ehitusinvesteeringud.

Kui viimastel aastatel on Eesti majanduskasvu vedanud eratarbimise kasv, siis SEB prognoosis varasemalt selle kasvu raugemist reaalsissetulekute aeglasema kasvu tõttu. Esimese kvartali 0,6-protsendiline eratarbimise kasv tuli pangale aga üllatusena ning tugeva palgakasvu ja tööjõuturu olukorra tõttu prognoosib SEB tänavuseks majapidamiste tarbimise kasvuks 2,5 protsenti.

Esimesel poolaastal oli tarbijahindade harmoneeritud kasv 3,2 protsenti ning sama inflatsiooni prognoosib SEB ka terveks aastaks.

Sentimendi indikaatorid on panga hinnangul jätkanud paranemist, mis on eriti tugev ehitussekotris. Kindlustunne on oluliselt paranenud ka teenuste ja töötleva tööstuse sektorites.

Töövõimereformi mõju tööpuuduse kasvule on SEB hinnangul olnud oodatust väiksem ning tööpuudus ei ole oluliselt muutunud. Reform suurendab panga hinnangul jätkuvalt tööpuudust, kuid varasemalt prognoositust vähem. Tänavuseks tööpuuduseks prognoosib SEB 6,8 protsenti, järgmiseks aastaks 7,5 protsenti ning ülejärgmiseks aastaks 8 protsenti.

Töötajate keskmine palk jätkab SEB hinnangul tugevat kasvu, püsides lähiaastatel 5 protsendi ringis aastas. Samas tähendab kiirenenud majanduskasv ja oluliselt suurenenud ettevõtete kasumlikkus seda, et edaspidine palgakasv saab olema tasakaalustatud.