Aasta esimeses kvartalis langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta kolme esimese kuuga 0,7 protsenti, kvartalivõrdluses oli langus 3,7 protsenti, teatas statistikaamet reedel. Esimese kvartali majandusolukord kajastab koroonaviiruse mõju vaid osaliselt ja on seotud peamiselt varasemate suundumustega.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu kukkus tänavu aprillis 15 protsenti 517 miljonile eurole, tööstustoodang langes samal ajal 17 protsenti.
Eriolukord ja viirusega seotud piirangud mõjutasid eeskätt kvartali lõppu. Majanduskasvu vedas kõige enam IT-sektor ja pidurdas tootemaksude nihkumine kvartalite vahel. Ilma nende teguriteta oleks SKP aastakasv olnud nii selle aasta esimeses kvartalis kui ka mullu neljandas kvartalis nulli lähedal,
ütles Oja pressiteates.
Esimese kvartali SKP kasv iseloomustab ökonomisti sõnul laias laastus kolme tegurit. "Esiteks oli majandustsükkel nii-öelda küpses faasis ja uute töötajate palkamise abil oli ettevõtetel keeruline kasvada. See tegur ei mängi töötuse kasvu tõttu lähiajal enam rolli," märkis ta.
Teise tegurina tõi ta välja, et viimastel aastatel on suurenenud kaubanduspinged ja see on enim mõjutanud avatumaid riike, sealhulgas Eestit. See selgitab tema sõnul eeskätt langust tööstussektoris.
"Kolmandaks mõjutab majandusharude käekäiku kliimapoliitika. Euroopas on see piiranud eeskätt autotööstust, Eestis on vähenenud põlevkivisektori konkurentsivõime," nentis Oja.
Aprillikuu tööstuse statistika näitab ökonomisti sõnul, et kuigi pandeemiaga seotud piirangud olid Eestis väiksemad kui mitmes teises Euroopa riigis, kujuneb teise kvartali majanduslangus tõenäoliselt küllaltki suureks.
"Üleeuroopalise tööstusettevõtete küsitluse põhjal piiras aprillis tööstussektori tootmist varasemast enam vähenenud nõudlus. Samas toodi esile ka seadmete nappust, rahastamisprobleeme ja muid põhjuseid. Seadmete nappus viitab tõenäoliselt tarneahelate probleemidele ja muud põhjused võivad kirjeldada piirangutest tingitud probleeme," ütles Oja.
Kuigi kriis mõjutas esialgu kõige tugevamalt teenindussektorit, kus osa ettevõtteid pidi piirangute pärast tegevuse ajutiselt või pikaajaliselt lõpetama, kujuneb majanduse edasise arengu sõlmküsimuseks Oja hinnangul see, kuidas taastuvad rahvusvaheline kaubandus ja eksportiv sektor.
"Ekspordisektoris teenitud tulu mõjutab ka siseturule suunatud harude nõudlust ja kui eksport ei kasva, ei taastu ka teenindus- ja kaubandussektor endisele tasemele," nentis keskpanga ökonomist.
