"Alates novembrist hakkab hindade aastakasvus avalduma aastatagune madalam võrdlusbaas, mistõttu võib eeldada, et hinnalangus peatub lähikuudel ja järgmise aasta alguses hakkab inflatsioon järk-järgult kiirenema. Võrdlusbaasi mõju on suur nii energia kui ka toiduainete hinna puhul, sest nafta hinnalangus oli kõige järsem just 2015. aasta alguses. Sel ajal hakkas toiduainete hindades tugevamalt avalduma Venemaa kehtestatud impordikeelu mõju," ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai pressiteate vahendusel.
"Kuna peamiste toormete kallinemine on edasi lükkunud ning suurriikide majanduskasv püsib habras, on euroala inflatsioon olnud aeglasem, kui varem prognoositud. Kuigi euroala lühiajalised inflatsiooniootused on viimastel kuudel pisut vähenenud, püsivad pikaajalised inflatsiooniootused muutumatuna 1,9 protsendi tasemel. Ligi poolteist aastat kestnud hinnalanguse periood on mõjutanud ka Eesti tarbijate ja ettevõtete hinnaootusi. Konjunktuuriinstituudi andmetel ootavad nii tööstus- kui ka kaubandussektori ettevõtted, et inflatsioon on lähikuudel tavapärasest veelgi madalam," lisas ta.
Statistikaameti teatel tõusid tarbijahinnad oktoobris septembriga võrreldes 0,1 protsendi, aasta võrdluses aeglustus hinnalangus 0,6 protsendini. Euroala keskmine hinnatase eelmise aastaga võrreldes oktoobris ei muutunud.
Hinnalanguse taga oli energia laiapõhjaline odavnemine, see tähendab odavnesid mootorikütused, soojusenergia ja elekter. Elektri hinna langus oli samal ajal viimase kahe aasta väikseim. Hinnalangust mõjutas palju ka toiduainete, eelkõige piima ja lihatoodete odavnemine. Samas kiirenes tarbijakorvi hinnakasv ilma energia ja toiduaineteta, ehk alusinflatsioon, oktoobris 1,4 protsendini. Teenused kallinesid 3,2 protsenti; tasuta hariduse kehtestamise mõju kõrvale jättes üle 4 protsendi. See tähendab, et teenuste hinnakasv oli kolm korda kiirem kui ülejäänud euroala 1,3 protsenti. Tööstuskaubad odavnesid samal ajal 0,3 protsenti, mis viitab sellele, et euro odavnemise mõju pole ikka veel tarbijahindadesse jõudnud.
