Jättes sekundaarsena kõrvale küsimuse süüst, tuleb nentida, et kui me võimaldasime enda ärakasutamist sedavõrd suurel määral, siis riskid parimal moel juhitud ei olnud. Järelikult tuleb midagi ette võtta, kirjutab Toomas Vapper, rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja.

Praegused rahapesu tõkestamise süsteemid ei ole enam võrreldavad Danske juhtumi aegsetega. Ent rahapesu on pahede pahe: pestakse kuritegelikul teel kaaskodanikke pettes ja röövides saadud raha, seda pestes solgitakse ausat konkurentsi. Mingil määral jääb rahapesu igavesti alles, otsides teid, kuidas legaalsesse maailma imbuda. Riik seda sallida ei saa, peame sellele aina süsteemsemalt vastu astuma.

Siin ei räägi me ainult riigivõimust, vaid ka erasektorist ja igast kodanikust, kellel on oma lähtesuhtumises rahapesu tõkestamisse mängida kriitiline roll.

Juuni keskel võttis riigikogu vastu uuendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused, et tõhustada veelgi rahapesu vastast sisulist võitlust (vt Lisa).

Eestis muutub ka rahapesu tõkestamise institutsionaalne ülesehitus. Rahapesu andmebüroo viiakse politsei- ja piirvalveameti koosseisust eraldiseisva asutusena rahandusministeeriumi haldusalasse, nii et rahapesuvastane löögirusikas koondub poliitikakujundamise eest vastutava ministeeriumi alla. Tulemina peab kasvama Eesti võimekus siseriiklike riskihinnangute raames rahapesu riske strateegilisest vaatest operatiivselt hinnata ning hetkeolukorrale ja trendidele adekvaatselt reageerida. Lähiaastatel on see kriitilise tähtsusega suund, kuhu peame oma piiratud ressursse panustama.

Eeltoodu ning järelevalve- ja uurimisvõimekuste jätkuva tõstmisega teeb avalik sektor ära oma osa rahapesu tõkestamise efektiivsemaks muutmisel, aga sellest üksi ei piisa. Tõhusamaks rahapesu tõkestamiseks on vaja erasektori tuge – ja midagi enamat kui seadusemuudatuste praktikas ellu rakendamist.

Eestile on omane tulla keerulisest seisust välja uute ja ratsionaalsete ideede ja lahendustega. Mitmed Eesti avaliku sektori institutsioonid on uudsete e-lahenduste rakendamisel kogenud. Riskide maandamisega tegelevad tehnoloogiaettevõtted – nagu Veriff, Salv, Cybernetica või GuardTime – koguvad tuntust kogu maailmas. Ka Eesti pangad on tehnoloogiliselt võimekad.

Avaliku ja erasektori koostöös toimuva Accelerate Estonia raames arendatakse projekti, kuidas kuluefektiivselt „tunne oma klienti“ (KYC) protsessi läbi viia. On ju arusaadav, et väike- ja keskmiste ettevõtete võime oma klientide tausta kontrollida on piiratud.

Peame soodustama Eesti avaliku ja erasektori tihedamat koostööd hoolsuskohustuste täitmiseks, kogutud andmete läbipaistvust ja ristkasutatavust ning nutikat rahanduskuritegude tõrjet. Soovime, et Eesti suudaks riigina rahanduse riske teistest tulemuslikumalt ja rahapesuvabamalt juhtida, optimeerides halduskoormust, nii et ettevõtjad saaksid ausalt rahvusvahelist äri ajada.

Kuni Eesti püüdleb ausal konkurentsil põhineva demokraatliku õigusriigi poole, ei muutu rahapesuvastane võitlus enam kunagi lihtsamaks. Meie arusaam Eestis toimetavatest ettevõtjatest ja nende äridest peab paranema, seda nii riigi kui ka iga äri ajava ettevõtte ja üksikisiku tasandil. Rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks peame me tegema seda teistest nutikamalt, tõhusamalt ja tulemuslikumalt.

Eestil on võimalus rahvusvaheliselt näidata, et rahapesu tõkestamise taolisi keerulisi probleeme saab lahendada uudsel moel, kasutades parimaid e-riigi praktikaid ning tõhusat avaliku ja erasektori koostööd. Me ei tea, mitu välisinvesteeringut on Danske tõttu Eestisse tegemata jäänud, kuid fakt on see, et meid vaadatakse nüüd hoopis teise pilguga. Usume, et Eesti panganduse riskid on täna väiksemad kui kunagi varem, kuid foon on muutunud ja rahvusvahelise usalduse taastamine võtab aega. Selleks on vaja ühist pingutust.

Kas sina oled andnud oma panuse Eesti rahapesuvastasesse võitlusse?!

Lisa:

Rahapesu tõkestamise seaduse peamised muudatused:

• ettevõtjad peavad senisest oluliselt rohkem rahapesuga seotud teemadele mõtlema:
  • Nad peavad oma äritegevuses kohaldama täiendavaid hoolsusmeetmeid oma klientide parema tundmise osas, sh kes on äripartnerite omanikud ehk tegelikud kasusaajad.
  • Nad peavad senisest paremini teadma klientide raha päritolu.
  • Loodud on alus, mille kohaselt võivad kohustatud isikuteks olevad ettevõtted vahetada rahapesu tõkestamise eesmärgil omavahel teavet, seda kooskõlas andmekaitse reeglitega.
  • Tasakaalustamaks rahapesu tõkestamise meetmete toimivust, pandi pankadele samas kohustus selgitada paremini arvelduskonto mitteavamise või sulgemise soovi.
• riik omalt poolt:
  • Suurendab samm-sammult kontrolli tegelike kasusaajate andmete õigsuse osas.
  • Käivitab e-arestimissüsteemi edasiarendusena keskse pangakontode päringutesüsteemi, mille abil saavad uurimisasutused kiiresti ja keskselt ligi infole konkreetsete isikute pangakonto olemasolu kohta konkreetses krediidiasutuses.
  • Täpsustas rahapesu mõistet, mis kriminaalõiguse reeglite kohaselt kehtib tulevikus toime pandavate kuritegude suhtes.
  • Täpsustas riikliku taustaga isikute mõistet ja loob avaliku v??imu oluliste ametikohtade nimekirja, kelle suhtes rakendatakse tugevdatud hoolsuskohustusi, et vähendada korruptsioonivõimalusi.
  • Parandas nn vilepuhujate kaitse regulatsioone.