Kui võrrelda mullust taset 2002. aasta omaga, on siinne tootlikkus kukkunud 19,7 protsenti, mis on kogu liidu suurim langus.
Kogu Euroopa Liidus oli ressursitootlikkus ehk sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja materjalikasutuse suhe mullu 1,95 eurot kilogrammi kohta, 2002. aasta tasemega võrreldes on kasv olnud 27,8 protsenti. Tõus ei ole siiski olnud ühtlane, vaid on pidurdunud majanduslanguse perioodidel, selgus täna Eurostati andmetest.
Aastatel 2002–2008 kasvas Euroopa Liidu SKP ja materjalikasutus sarnases tempos. Alates 2008. aastast on materjalikasutus aga märgatavalt langenud ning SKP kasvutempo pidurdunud. "Teisiti sõnastades on Euroopa Liit alates 2008. aastast saavutanud vähemaga rohkem," märgib Eurostat.
Samas on kokku seitsmes praeguses liikmesriigis loodusvarade kasutamise efektiivsus madal, jäädes alla euro kilogrammi kohta – need riigid on suuremast väiksemani järjestades Ungari, Leedu, Poola, Läti, Eesti, Rumeenia ja Bulgaaria. Eesti ressursitootlikkus on 42 senti kilogrammi kohta, madalaima näitajaga Bulgaarias 30 senti kilogrammi kohta.
Aastaga 2002 võrreldes on ressursitootlikkus langenud kõige enam Eestis; mullu oli see referentsaastast 19,7 protsenti madalam. Materjalikasutus oli Eurostati andmetel mullu 41,2 miljonit tonni, mida on 80,6 protsenti enam kui 2002. aastal, SKP aheldatud väärtus on samas kasvanud vaid 45 protsenti.
Näitaja on lisaks Eestile 2002. aasta tasemega võrreldes langenud ka 18,6 protsendi jagu Maltal, 8,3 protsenti Rumeenias, 2,1 protsenti Rootsis ja 1,1 protsenti Leedus. Malta ressursitarbimine oli mullu 5,5 miljonit tonni, Rumeenias oli näitaja 425,7 miljonit, Rootsis 228,1 miljonit ja Leedus 50,4 miljonit tonni.
Eurostat arvutab ressursitootlikkust SKP aheldatud väärtuse ja materjalikasutuse suhtena. Materjalikasutuse all mõistab Eurostat riigi koguressursitarbimist, mis hõlmab muu hulgas biomassisaadusi, metalli- ja mittemetallimaaki ja fossiilseid kütuseid; näitaja leitakse ressursitootmise ja impordi summana, millest on lahutatud ressursside eksport, teatas BNS.
