Teise kvartali SKP oli jooksevhindades 5,8 miljardit eurot, sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes teises kvartalis esimese kvartaliga võrreldes 1,3 protsenti ning eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 5,2 protsenti.

SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Oluliselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasemalt tugevat kasvu näidanud tegevusalad nagu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus, info ja side ning teoses kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika. Majanduskasvule aitas samuti kaasa majanduse ühe suurima tegevusala hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse stabiilne kasv. Kiireim lisandväärtuse kasv leidis aset mäetööstuses.

Enim pidurdas majanduskasvu lisandväärtuse langus põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse tegevusalal, mis oli tingitud põllumajandustoodangu kiirest hinnatõusust. Kuigi jooksevhindades ühegi tegevusala lisandväärtus ei langenud, panustasid reaalväärtuses SKP-sse negatiivselt veel avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse, majutuse ja toitlustuse ning muude teenindavate tegevuste tegevusala.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse panus SKP-sse oli positiivne. Valdavalt tuli töötleva tööstuse positiivne mõju metalltoodete, toidu ja joogi ning mujal klassifitseerimata masinate tootmise lisandväärtuse kasvust. Peamine töötleva tööstuse kasvu pidurdaja oli mineraalsete toodete ja elektroonikatoodete tootmine.

Hinnamõjusid arvesse võttes kasvas kaupade ja teenuste eksport teises kvartalis 1,3 protsenti. Sarnaselt ekspordile aeglustus ka kaupade ja teenuste impordi kasv, mis oli 2,2 protsenti. Eksporti mõjutas positiivselt peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordi kasvule aitas enim kaasa mitmesuguste transpordivahendite sissevedu. Väliskaubanduse suurimad negatiivsed mõjutajad oli arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed.

Netoeksport ulatus teises kvartalis ligikaudu 200 miljoni euroni, mis moodustab 3,4 protsenti SKP-st.

Kuna hõivatute ja töötatud tundide arv teises kvartalis oluliselt ei muutunud, kasvas reaalne tootlikkus nii hõivatu kui ka töötatud tunni kohta lähedases tempos SKP-le. Tööjõukulude kasv kiirenes 9 protsendini. Kuigi nominaalse tööjõu ühikukulu kasv jäi SKP-le alla, jõudis see 3,7 protsendini.

Sisemajanduse nõudlus kasvas kõigi komponentide tugevnemise najal 3,1 protsenti. Sisenõudluse kasvu eestvedaja oli kapitali kogumahutus põhivarasse, mis kasvas teises kvartalis reaalväärtuses 18,2 protsenti. Enim mõjutasid kasvu mittefinantsettevõtete ja valitsemissektori investeeringud transpordivahenditesse ning hoonetesse ja rajatistesse.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 2 protsenti. Olulist positiivset mõju avaldasid kulutused transpordile, toidule ja mittealkohoolsetele jookidele ning majutusele. Peamine negatiivne mõjutaja oli kulutuste vähenemine alkoholile ja tubakale.