Varasematel perioodidel oli piimatoodete kaubagrupis konkurentsieelis kondenseeritud piimal, nüüd on eelis kadunud ja praegu tuuakse piimapulbrit Eestisse rohkem sisse kui seda siit välja viiakse. Tugeva konkurentsivõime on saavutanud kondenseerimata piim (piim ja rõõsk koor), mida saab enamasti eksportida vaid lähiturgudele, selgub Eesti statistika kvartalikirjast.
Teised piimatooted on aja jooksul jäänud konkurentsivõimeliseks ka teiste riikide turgudel ning uutest turgudest on lisandunud näiteks Korea Vabariik, Iisrael, Costa Rica ja USA.
Kala ja vähilaadsete kaubagrupi toodete eksport on jätkuvalt tugeva konkurentsivõimega. Nende toodetega on jõutud ka uutele turgudele, näiteks Norrasse, Islandile, Prantsusmaale, Vietnami, Aserbaidžaani.
Tugeva konkurentsivõimega on endiselt ka teravilja väljavedu. Teravilja eksportturgudena on viimastel aastatel lisandunud Iraak, Norra, Saudi Araabia.
2013. aastal oli kõige rohkem – 328 – põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksportijaid Harju maakonnas ja Tallinnas. Järgnesid Tartu maakond koos Tartuga ning Pärnu maakond koos Pärnuga (20–49 eksportijat), seejärel Ida-Viru, Lääne-Viru, Võru ja Saare maakond (10–19 eksportijat). Ülejäänud maakondades oli 2013. aastal alla 10 põllumajandussaaduste ja toiduainete eksportija.
Eestis on enamikel maakondadel kujunenud oma olulised ekspordiartiklid. Näiteks kalandusega tegeletakse peamiselt Pärnu ja Lääne maakonnas, piimandusega Ida-Viru, Järva ja Võru maakonnas, lihatootmisega Lääne-Viru ja Valga maakonnas ning teraviljakasvatusega Viljandi maakonnas.
Samuti on mitmeid maakondi ja linnu, kus on ainult sellele maakonnale või linnale omane ja suure osatähtsusega eksporttoode, näiteks Jõgeva maakonnas rapsiõli, Pärnu linnas kalafilee ning Rapla maakonnas pärm.
