2018. aasta kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete eksport ja import, teatas statistikaamet.
Eestist eksporditi eelmisel aastal kaupu jooksevhindades 14,4 miljardi euro väärtuses ja imporditi 16,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 2018. aastal 1,8 miljardit eurot, mis oli 69 miljoni euro võrra väiksem võrreldes tunamulluse aastaga. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.
Euroopa Liidu (EL) riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2018. aastal 68 protsenti ja -impordis 78 protsenti. Eesti kaubavahetuse puudujääk teiste EL-i riikidega oli 2,8 miljardit eurot, mis oli 55 miljonit eurot väiksem kui 2017. aastal. Kaubavahetuses EL-i riikidega suurenes eksport 6 protsenti ja import 4 protsenti. Enam kasvas kaubavahetus EL-i väliste riikidega: eksport suurenes 27 ja import 37 protsenti. Eesti kaubavahetuse bilanss EL-i väliste riikidega oli ülejäägis üle 1 miljardi euro.
Nii nagu varasematelgi aastatel viidi Eestist 2018. aastal enim välja elektriseadmeid, nende osatähtsus Eesti koguekspordist oli 16 protsenti. Järgnesid mineraalsed tooted 15 protsendiga ning puit ja puittooted 11 protsendiga. Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning mehaaniliste masinate väljaveo suurenemine. Enim vähenes 2018. aastal põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aastal Soome, kuhu läks 16 protsenti kogu kaupade ekspordist. Järgnesid Rootsi 11 ja Läti 10 protsendiga. Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Lätti mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastaga suurenes kõige enam eksport USA-sse, Singapuri ja Soome. Enim vähenes eksport Rootsi, Hollandisse ja Venemaale.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aastal kogu kaupade ekspordist 72 protsenti. Kodumaise päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aastaga võrreldes 12 protsenti, re-eksport 11 protsenti. Enim kasvas Eesti päritolu mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning elektriseadmete eksport. Eesti päritolu kaupade peamised sihtriigid olid Soome, Rootsi ja Saksamaa. Enim suurenes Eesti päritolu toodete väljavedu USA-sse ja Singapuri ning vähenes Rootsi.
Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, moodustades 15 protsenti kogu kaupade impordist, elektriseadmeid mehaanilisi masinaid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim mõjutas impordi kasvu mineraalsete toodete, kasv oli seejuures 1 miljardit eurot, mehaaniliste masinate ning metalli ja metalltoodete sisseveo suurenemine.
Eestisse imporditi 2018. aastal kõige enam kaupu Soomest, moodustades 13 protsenti kogu kaupade impordist, Saksamaalt ja Leedust, mille mõlema osatähtsus oli 10 protsenti. Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid, elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid ning Leedust mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastaga suurenes enim import Venemaalt, Valgevenest ja Leedust, kust suurenes enim mineraalsete toodete sissevedu. Enim vähenes import Poolast ja Hollandist.
Eestist eksporditi kaupu 183 riiki ja imporditi 143 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 139 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk tekkis kaubavahetuses Ameerika Ühendriikide, Norra ja Singapuriga. Suurim puudujääk oli kaubavahetuses Saksamaa, Leedu ja Poolaga.
2018. aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Võrreldes 2017. aasta detsembriga suurenes eksport 6 ja import 7 protsenti. Enim mõjutas 2018. aasta detsembris ekspordi ja impordi kasvu mineraalsete toodete kaubavahetuse suurenemine.
