Euroopa Komisjoni plaane kolmapäeval Brüsselis tutvustanud eelarvevoliniku Günther Oettingeri sõnul jääb EL-i eelarvesse pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumist (Brexit) 10-12 miljardi eurone auk aastas, edastas veebiväljaanne Euobserver. Euroopa Liidu tänavuaastane eelarve on umbes 150 miljardi euro suurune.

Oettinger, kelle juhtida on uue mitmeaastase eelarveraamistiku ettepaneku koostamine, ütles ajakirjanikele, et Euroopa Liidu eelarve peab tulevikus rohkem arvestama selliste teemadega nagu migratsioon, piirivalve, sise- ja välisjulgeolek, kaitse- ning ühiskulude kasv. Need võivad aastas maksma minna umbes 10 miljardit eurot ning nende rahastamiseks on vaja leida uusi tulusid, märkis volinik.

Oettingeri sõnul kavatseb Euroopa Komisjon teha ettepaneku katta Brexitiga kaasneva puudujäägi pooles ulatuses lisarahaga liikmesriikidelt ning teise poole praegu rahastatud projektide kärpimisega.

Kannatavad kõik Euroopa Liidu projektid, välja arvatud EL-i hariduse, koolituse, noorte ja spordi toetusprogramm Erasmus+ ning teadus- ja uurimisprogrammid, hoiatas Oettinger Euobserveri teatel.

Euroopa Liidu omavahendite suurendamiseks teeb komisjon lähindalatel ettepaneku plastimaksu kehtestamiseks, märkis eelarvevolinik, täpsustamata siiski veel maksu detaile.

Samuti soovib Euroopa Komisjon tuua kasvuhoonegaaside emissioonide kauplemisega saadavad tulud Euroopa Liidu eelarvesse, leides, et emissioonikaubandus on EL-i tasemel loodud võimalus.

Oettinger kinnitas ka, et Euroopa Komisjon soovib, et EL-i uus eelarve oleks mahukam kui senine, aastateks 2014 - 2020 kokku lepitud eelarveraamistiku maht, mis on arvestuslikult 1 protsent liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangust.

Eelarvevolinik mainis ka plaane siduda vaesematele liikmesriikidele ühtekuuluvuspoliitika raames antavad summad tingimuslikult õigusriigi põhimõtete järgimisega ning üldisemalt ka Euroopa semestri tingimustega.

Euroopa Komisjoni juht Jean-Claude Juncker ütles juba esmaspäeval, et ootab liikmesriikidelt tulevikus suuremaid makseid järgmisesse EL-i eelarvesse, mis algab pärast 2020. aastat.

Eesti on peaminister Jüri Ratase sõnul valmis selleks, et maksab tulevikus Euroopa Liidu eelarvesse rohkem kui praegu."Eesti soovib rohkem Euroopat, väiksem eelarve tähendab aga ka vähem Euroopat. Seetõttu peaks Euroopa Liidu järgmine eelarveraamistik jääma mahult sama suureks kui praegune," ütles Ratas 31. oktoobril pärast kohtumist Euroopa Komisjoni eelarvevoliniku Günther Oettingeriga, millel arutati Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase eelarve (MFF) ettevalmistusi.

Eesti saab praegusest seitsmeaastasest Euroopa Liidu eelarves 5,89 miljardit eurot, makstes ise EL-i eelarvesse umbes 1,4 miljardit eurot.

Euroopa Komisjon esitab Euroopa Liidu mitmeaastase eelarveraamistiku ettepaneku tänavu mais.

Euroopa Liidu praegune mitmeaastane eelarve on koostatud aastateks 2014 - 2020 ning selle maht on umbes 1 triljon eurot, mis moodustab ühe protsendi 28 liikmesriigi sisemajanduse kogutoodangust.