29.03.2018 Neljapäev
EL-i fondidest on Eesti majandusse suunatud üle 981 miljoni
Perioodi 2014-2020 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest suunati veebruari lõpuks kokku Eesti majandusse veidi üle 981 miljoni euro.
Eesti valitsus on 2014.–2020. aasta eelarveperioodiks sõlminud Euroopa Komisjoniga partnerlusleppe, mille alusel on saab kasutada 4,21 miljardit eurot struktuuri- ja investeerimisfondide raha. Struktuurifondide (ESF, ERF, ÜF) vahenditest on välja makstud 665 miljonit eurot ehk viiendik kokku 3,3 miljardist eurost. Võetud kohustusi ehk heakskiidetud projekte on 2,14 miljardi euro eest ehk 64,6 protsenti Eestile määratud toetuse mahust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Koos riikliku kaasfinantseeringuga on EAFRD ja EMKF vahendeid hõlmava maaelu arengukava maht eelarveperioodiks 993 miljonit eurot, sellest oli veebruari lõpuks kohustusi võetud 567,6 miljoni euro mahus ja välja oli makstud 363,7 miljonit eurot.
EL-i eelarveperioodi esimestel aastatel valmistatakse ette toetuse andmise tingimusi ja projekte. Toetuste väljamaksete põhiosa jääb kogu EL-is tavaliselt eelarveperioodi hilisematesse aastatesse, mis on nüüd käes. Juba möödunud aastal kasvas Eestis väljamaksete maht märkimisväärselt. Väljaspool struktuuri- ja investeerimisfonde ning partnerluslepet saab ka praegu Eestis taotleda vahendeid Euroopa Liidu kesksetest programmidest ja fondidest.
Nendest allikatest võib eelarveperioodiga lisaks Eestisse tulla kokku ligi 2 miljardit eurot toetusi. Kesksed fondid on näiteks Euroopa Ühendamise Rahastu, millest rahastatakse kogu Euroopat ühendavaid infrastruktuuriprojekte, nagu Rail Baltic ja Balticconnectori gaasijuhe Eesti ja Soome vahel, ja teaduse ja innovatsiooni programm "Horisont 2020", millest saavad raha taotleda nii ülikoolid kui ka ettevõtted.
Struktuuri- ja investeerimisfondid on Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF), Euroopa maaelu arengu Euroopa põllumajandusfond (EAFRD), Euroopa merendus- ja kalandusfond (EMKF).
