Majandusteadlased Nauro Campos, Fabrizio Coricelli ja Luigi Moretti kasutasid analüüsis meetodit, millega võrreldi riikide reaalset sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta näitajatega juhul, kui nad poleks 2004. aastal EL-i liikmeks saanud.
Selle arvutamiseks lõid teadlased iga riigi kohta teisiku EL-i mittekuuluvatest maadest. See, kuidas muutus teisikriigi SKT, annabki aimu, kuidas läinuks iga liikmesmaa majandusel ilma euroliiduta.
Hüpoteetiline Eesti majandus moodustati Horvaatia (69 protsenti), Hiina (14 protsenti), Colombia (kaheksa protsenti), Tšiili (seitse protsenti) ja Türgi (kaks protsenti) majanduse kombinatsioonina.
Uurijad avastasid, et Eesti puhul avaldus ootusefekt: Eesti majanduskasv sai tõuke 1997. aastal, see on aasta enne, kui kirjutati alla assotsiatsioonileping EL-iga.
Aastate 1998–2008 keskmine tegelik SKT inimese kohta oli viiendiku võrra suurem kui hüpoteetilisel Eestil, mis ei astunud EL-i liikmeks.
Samal ajal liitunuist edestavad Eestit vaid Läti, kelle sama näitaja on 53 protsenti, ja Poola, kelle näitaja on 23 protsenti. Märksa vähem kasu on saanud Tšehhi, Slovakkia ja Sloveenia majandus.
Eestiga samas suurusjärgus kasu ilmnes veel Taani ja Suurbritannia puhul, kes liitusid Euroopa Majandusühendusega 1973. aastal.
Võrdlusest ilmnes, et liitu astumisest on kaotanud vaid 1981. aastal liitunud Kreeka, mille SKT inimese kohta olnuks ilma liitumiseta järgneva 15 aasta vältel suurem.
Teadlased tegid analüüsi taotluslikult vaid 2008. aastani. Kuna riikide taastumine majanduskriisist pole veel lõppenud, siis viimast viit aastat analüüsi ei kaasata.
Coricelli sõnas, et SKT vahe Eesti ja EL mittekuuluva võrdlusriigi vahel on 2008. aastaga võrreldes praeguseks ilmselt kasvanud.
