Tegevuspõhine eelarve on vähendanud strateegiliste arengudokumentide ületootmist, seostanud need eelarvega ja ühtlustanud riigi eesmärgid. Arengukavade arv on seejuures vähenenud 116-lt 17-le. „Võrreldes reformieelse ajaga oleme tervikut silmas pidades jõudnud selgema ja loogilisema ülesehituseni,“ tõdes komisjoni kutsutud rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu.
Parandamisruumi on veel palju
Teenusedisain avalikus sektoris kogub üha enam toetust, kujundades mõtteviisi, et maksumaksja raha eest luuakse kodanikele lisandväärtust. Tegevuspõhine info on võimaldanud eelarverevisjonide käigus vähendada eelarve inertsust ning andnud valitsuskabineti aruteludele sisukamat juhtimisinfot.
„Parandamisruumi on veel palju ja kõik eesmärgid ei ole kaugeltki saavutatud. Arutelud ja kriitika eelarve arusaadavuse ja läbipaistvuse teemal on riigieelarvet saatnud sõltumata selle esitamise vormist,“ märkis Kirsipuu.
Rahandusministeerium võtab seda tagasisidet tõsiselt ja igal aastal on riigieelarve materjalides tehtud sel eesmärgil ka parendusi. Paljude partnerite koostöö tulemusena on välja selgitatud kõik Eesti strateegilise ja finantsjuhtimisega seotud kitsaskohad ning järgmise sammuna on valmimas suurem riigieelarve seaduse muutmise pakett, mis vundamenti veelgi korrastab,“ kinnitas Kirsipuu.
Asekantsleri sõnul on eelarvepoliitikas keeruline teha mõjusaid ja tõhusaid valikuid üksnes raamatupidamisliku info või ka ainult tulemuseesmärkide põhjal. Oluline on neid erinevaid vaateid praegusest veelgi paremini seostada, et anda võimalus arukateks otsusteks.
