Kaubanduskoja liikmed tõid küsimustele vastates välja ligi 150 probleemi. Tõsise murena tõsteti esile veel ebakvaliteetset õigusloomet, mis on kaasa toonud ülereguleerimise ja seaduste liiga kiire ning piisavalt läbimõtlemata muutmise.
Küsitlusest selgus, et ligi veerand ettevõtjate muredest on seotud maksukeskkonnaga. Leiti, et riik lähtub maksumuudatuste kavandamisel peamiselt riigieelarve tulude tõstmise eesmärgist, mitte ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisemaks muutmisest. Näiteks toodi kütuseaktsiisi ning majutusteenuste käibemaksumäära tõstmist.
Paljud ettevõtjad rõhutasid, et peavad väga oluliseks maksukeskkonna stabiilsust ning avaldasid kartust, et praegune maksukeskkond muudetakse ebasoodsamaks, teatas kaubandus-tööstuskoda. Murekohtadena toodi muu hulgas välja ka kõrgeid tööjõumakse, maksupettuseid, firmaautode maksustamist, tervise- ja spordikulude ning töötajate elu- ja töökoha vaheliste transpordikulude erisoodustusmaksu.
Töövaldkonna kohta tõdesid mitmed ettevõtjad, et välismaalaste palkamine on endiselt liiga keeruline. Lisaks kurdeti tööohutuse nõuete täitmisega seotud liigse bürokraatia üle ning leiti, et sotsiaalmaksu miinimum takistab tööle võtmast väga väikese koormusega tööd soovivaid inimesi.
Tehti ka ettepanek muuta töölepingu regulatsioon paindlikumaks. Näiteks võiks lubada lepinguid, kus töökoormus on määratud vahemikuna (nt 25–35 tundi nädalas).
Paljud vastajad tõdesid, et riigihanke korraldajad on tehnilistes küsimustes tihti ebakompetentsed. Samuti leiti, et hanked on liiga hinnakesksed ning vähe pööratakse tähelepanu kvaliteedile. Lisaks rõhutati, et hankepakkumised peaksid olema võimalikult avatud. Näiteks peaksid pakkujad nägema ka üksikute osade pakkumusi, mitte vaid lõpphinda.
Ettevõtjatele valmistab jätkuvalt peavalu pakendiaruannete auditeerimise kohustus, mis on koormav nii ajaliselt kui rahaliselt, kuid ei täida siiski oma eesmärki. Lisaks toodi välja, et vee erikasutusloa taotlemine ja aruandlus on liiga bürokraatlikud. Esile tõsteti ka probleeme seoses ohtlike ainete regulatsiooniga.
Ehitus- ja kinnisvara valdkonna ettevõtjate peamiseks mureks on liigne bürokraatia ja asjaajamise suur ajakulu, näiteks detailplaneeringu menetlemisel või ehitusloa taotlemisel.
Küsitlusele vastajad leidsid, et äriõigus on üks vähestest valdkondadest, kus probleeme on vähem. Peamise murekohana tõsteti esile ettevõtte likvideerimisprotsessi, mis on liiga keeruline ja aeganõudev.
