„Huvitaval kombel on infotöötlusoskustel ettevõtjate hulgas sissetuleku kujundajana olulisem roll kui haridustasemel, mis kippus regressioonanalüüsis osutuma pigem ebaoluliseks. Seega paistab, et ettevõtjate puhul on infotöötlusoskuste tase oluline ja oluline osa nendest oskustest omandatakse väljaspool haridussüsteemi,“ seisab uuringu aruandes, mille järgi mõjutab ettevõtjaks saamist siiski kõige enam ettevõtjalik mõtteviis. „Üldjoontes võib väita, et infotöötlusoskuste poolest ei ole ettevõtjad palgatöötajatest kuidagimoodi erinevad. Pigem eristuvad ettevõtjad neile omase mõtteviisi poolest: ettevõtjatele on võrreldes palgatöötajatega rohkem omased uue info kogumine, töötlemine ja senise teadmisega seostamine ehk niinimetatud metakognitiivsed võimed.“
Sagedasem uute ideede seostamine eluliste situatsioonidega ja erinevate ideede kokkusobitamine ennustavad uuringu tulemuste järgi otsustades nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides ettevõtjaks olemist. Samas on edukuse vaatenurgast – kui mõõta seda ettevõtja sissetulekuga – olulised nii funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus kui ka probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas.
„Kui meie eesmärgiks on ettevõtlikkust suurendada, siis toetavad käesoleva analüüsi tulemused pigem seda, et senisest enam tuleks panustada sellistele õppemeetoditele, millega seostatakse suuremat mõju ettevõtliku mõtteviisi kujunemisele, unustamata seejuures, et kui me soovime, et tegemist oleks edukate ettevõtjatega, siis tuleb seda tasakaalustada nii, et ettevõtjatel oleks adekvaatne infotöötlusoskuste tase,“ kirjutatakse uuringu aruandes.
Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel valminud temaatilise aruande oskuste kasulikkusest tööturul koostasid Eesti rakendusuuringute keskus Centar ja poliitikauuringute keskus Praxis. Aruanne koostati rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu baasil ja seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondist, programmist “PIAAC-Eesti”.
