Eelnõu järgi on üks olulisemaid muudatusi ettevõtjatele näiteks tegevuslubade andmise reeglite muutmine. Osadel tegevusaladel lisatakse teavitamiskohustus ja osadel loobutakse sellest. Näiteks lisandub teavitamiskohustus biotsiidi ja hambavalgendustoodete hulgimüügile.
Teavitamiskohustusest loobutakse eelnõu järgi seni registreeringukohustusega olnud tegevusaladel elektriohutusseaduses, kaubandustegevuse (alkoholi- ja tubakatoodete müügile jääb teatamiskohustus alles) ja masina ohutuse seadustes. See tähendab, et edaspidi reguleerivad nimetatud valdkondi praegugi kehtivad kvalifikatsioonipõhised nõuded ehk ohutuse arvelt järeleandmisi ei tehta. Samuti on loobutud teatamiskohustusest näiteks majutusasutusena tegutsemise teenuse juures.
Eelnõus lisanduvad mõningatele tegevusaladele tegevusloa kohustus, näiteks finantseerimisasutusena tegutsemisel ning vedelkütuse müügi, ekspordi-impordi ja hoiustamise korral.
Kui täna tuleb ettevõtjal sõltuvalt valdkonnast taotleda tegevusluba või registreeringut majandustegevuse registris, siis pärast uue seaduse kehtimahakkamist on valdkondi, kus tegutsemiseks peab olema loakohustus, senisest vähem. Paljud valdkonnad, kus seni oli vajalik luba või registreering, lähevad nö vaba majandustegevuse alla.
Üldosa jõustumisega rakendub uus süsteem, tagades kogu tegevuslubade ja teavitamiste elektroonilise menetluse võimaluse läbi ühtse kontaktpunkti, milleks on eesti.ee teabevärav.
Üldosa seadus jõustub tervikuna 1.07.2014. Majandushaldusõiguse üldosaga ühtlustatakse ligi 100 erinevat majandustegevust reguleerivat õigusakti. Valdkondade erisusi jäävad reguleerima eriseadused, mis lähtuvad üldisest regulatsioonist. Üldosa eesmärk on suurendada õigusselgust, kaotada põhjendamatud piirangud ettevõtlusvabadusele ja teha ettevõtjatele tegutsemine lihtsamaks.
Majandushaldusõiguse kodifitseerimisprojekti ettevalmistamine algas 2007. aasta kevadel ning majandustegevuse seadustiku üldosa seadus võeti vastu 2011. aasta kevadel. Nimetatud seaduse loomise põhjuseks on probleem, et tänases õiguses on ettevõtluspiirangud väheohtliku iseloomuga tegevuste puhul kohati ebaproportsionaalselt koormavad, eelkõige näiteks kaubandustegevuse valdkonnas. Samas aga on riigil vahel võimatu näiteks tarbijatele või keskkonnale ohtlikke ettevõtjaid tõhusalt kontrollida ning vajadusel nende majandustegevust keelata. Majandushaldusõiguse üldosaga soovitakse süstematiseerida kõikvõimalike ametlikke teatamiskohustusi, registreeringuid, tegevuslubasid, litsentse, tunnustamisotsuseid, kooskõlastusi ja muid sääraseid kohustuslikke autoriseerimisskeeme.
Majandushaldusõiguse kodifitseerimine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames.
