Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen märkis, et elude päästmine ja eurooplaste kaitsmine koroonaviiruse eest on kõige tähtsam, samal ajal tuleb aga mõelda ka tulevikule ja elatusvahendite tagamisele.

Kuigi tingimused on liikmesriikides endiselt väga erinevad, küsivad kõik eurooplased õigustatult, millal ja millises järjekorras saab tõkestamismeetmeid tühistada. Vaja on tugevat alust, millele toetudes riigid vastutustundlikult oma tegevust kavandaksid, võttes hoolikalt arvesse nii rahvatervise kui ka ühiskonna toimimise kaalutlusi. Seepärast on komisjon koostanud rea suuniseid, kriteeriume ja meetmeid, mida läbimõeldud tegutsemisel aluseks võtta. Euroopa tugevuseks on ühiskonna ja majanduse vaheline tasakaal. Koos saame üksteiselt õppida ja aidata Euroopa Liidul kriisist välja tulla," ütles von der Leyen.

Euroopa Komisjon rõhutab oma tegevuskavas, et arvestades riikide eripära, on ajastus kõige tähtsam. Otsus hakata tõkestamismeetmeid leevendama peaks põhinema Euroopa Komisjoni hinnangul epidemioloogilistel kriteeriumidel, mis näitavad, et haiguse levik on püsivalt märkimisväärselt vähenenud ja stabiliseerunud; tervishoiusüsteemi piisavas võimekuses, võttes arvesse intensiivraviüksuste hõivemäära ning tervishoiutöötajate ja meditsiinivahendite kättesaadavust; piisavas seirevõimekus, sealhulgas ulatusliku testimise võimekus nakatunute kiireks avastamiseks ja isoleerimiseks, samuti haigestunutega kokku puutunud isikute kindlakstegemise ja jälgimise suutlikkus.

Vaja on ühist Euroopa lähenemisviisi. Ehkki tõkestamismeetmete lõpetamise ajastus ja viisid on liikmesriigiti erinevad, on vaja ühist raamistikku, mis põhineks teadusel ja keskenduks rahvatervisele, arvestades samal ajal sellega, et piiravate meetmete lõpetamisel tuleb kaaluda nii rahvatervise huve kui ka kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju; oleks liikmesriikide vahel kooskõlastatud, et vältida negatiivset ülekanduvat mõju.

See on Euroopa ühistes huvides ning järgiks vastastikuse austuse ja solidaarsuse põhimõtet. See on äärmiselt oluline nii tervishoiu kui ka sotsiaal-majanduslike näitajate seisukohast. Kindlasti peaksid liikmesriigid üksteist ja komisjoni teavitama aegsasti enne meetmete tühistamist ja võtma arvesse teiste liikmesriikide seisukohti, märkis Euroopa Komisjon. 

Tõkestamismeetmete järkjärguliseks kaotamiseks on vaja kaasnevaid meetmeid, sealhulgas koguda ühtlustatud andmeid ja töötada välja aruandluse ja haigestunutega kokku puutunud isikute kindlakstegemise süsteem, muu hulgas digitaalsete vahendite abil, mis tagaksid täieliku isikuandmete kaitse ja suurendada testimissuutlikkust ja ühtlustada testimismeetodeid. 

Täna võttis komisjon Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega konsulteerides vastu suunised erinevate koroonaviiruse testide ja nende töökindluse kohta, pannes ette suurendada riiklike tervishoiusüsteemide suutlikkust ja vastupidavust, eelkõige selleks, et tegeleda nakkuste prognoositava kasvuga pärast piiravate meetmete kaotamist; jätkata meditsiini- ja isikukaitsevahendite varu suurendamist ning töötada välja ohutud ja tõhusad ravimeetodid ja ravimid ning soodustada koroonaviiruse likvideerimist võimaldava vaktsiini kiiret kasutuselevõttu.

Euroopa Komisjoni tegevuskava järgi peaksid liikmesriigid tõkestamismeetmete kaotamise kavandamisel tegutsema järk-järgult ehk tõkestamismeetmed tuleks kaotada mitmes etapis, jättes nende vahele piisavalt aega, et hinnata nende mõju.

Üldmeetmed tuleks järk-järgult asendada sihipärastega. Näiteks tuleks jätkata kõige haavatavamate rühmade kaitset pikema aja vältel, hõlbustada vajaliku majandustegevuse järkjärgulist taastamist, tavapärasest tihedamini puhastada ja desinfitseerida transpordisõlmi, kauplusi ja töökohti ning asendada üldine erakorraline seisukord valitsuse sihipärase sekkumisega, et tagada läbipaistvus ja demokraatlik vastutus.

Piirikontroll sisepiiridel tuleks lõpetada kooskõlastatult. Reisipiirangud ja piirikontroll tuleks kaotada, kui piiriäärsete piirkondade epidemioloogiline olukord on muutunud piisavalt sarnaseks. Teises etapis tuleks uuesti avada välispiir, võttes arvesse viiruse levikut väljaspool EL-i.

Järk-järgult tuleks taastada majandustegevus: selleks saab rakendada eri mudeleid, võttes arvesse nt töökohtade sobivust kaugtööks, majanduslikku tähtsust, vahetustega töö võimalusi jne. Kogu elanikkond ei tohiks töökohale naasta samal ajal.

Tegevuse eripära arvesse võttes tuleks järk-järgult taaslubada inimeste kogunemine koolides ja ülikoolides; kaubanduses jaemüügil, vajaduse korral etapiviisiliselt seltskondlikuks tegevuseks restoranides ja kohvikutes ning vajaduse korral etapiviisiliselt massiüritustel.

Jätkata tuleks viiruse leviku ennetamist ja korraldada teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et inimesed järgiksid jätkuvalt rangeid hügieenireegleid ja hoiaksid suhtlemisdistantsi. Tegevust tuleks pidevalt jälgida ja tagada valmisolek pöörduda vajaduse korral tagasi rangemate tõkestamismeetmete juurde.

Kui tõkestamismeetmed järk-järgult kaotatakse, on vaja strateegiliselt planeerida taastumisvõimalusi, elavdada majandust ja pöörduda tagasi kestliku majanduskasvu teele. Seejuures on oluline jätkata üleminekut korraga keskkonnahoidlikumale ja digitaalsemale ühiskonnale ning kasutada kõiki praeguse kriisi õppetunde EL-i valmisoleku ja vastupanuvõime parandamiseks. Komisjon töötab välja taastumiskava, mis põhineb EL-i järgmise pikaajalise eelarve kohandatud ettepanekul ning komisjoni 2020. aasta ajakohastatud tööprogrammil.

Komisjon on tegevuskava koostanud koostöös Euroopa Ülemkogu eesistujaga ning vastusena Euroopa Ülemkogu 26. märtsi üleskutsele koostada kriisist väljumise kooskõlastatud strateegia. Selles võetakse arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning komisjoni koroonaviiruse teemal nõustavate teadusekspertide rühma eksperditeadmisi. Mõistagi põhinevad komisjoni kõik ettepanekud praegustel teaduslikel teadmistel ja neid tuleb muuta, kui ilmneb uusi tõendeid ning mõõtmismeetodeid ühtlustatakse.

Samal ajal jätkab komisjon rahaliste vahendite eraldamist vaktsiinide, ravimeetodite ja ravimite väljatöötamiseks vajalike teadusuuringute jaoks. Komisjon teeb koostööd ka Euroopa Ravimiametiga, et ühtlustada regulatiivseid meetmeid alates kliinilistest uuringutest kuni müügilubadeni. Samuti on komisjon prioriteet rahvusvaheline koostöö.

Selleks, et aidata liikmesriikidel võimalikult kiiresti hankida vajalikke vahendeid, sealhulgas teste, on komisjon loonud meditsiinivahendite teabevõrgustiku, algatanud ühishankeid, soetanud erakorralisi varusid RescEU kaudu ning teinud ettepaneku toetada liikmesriikide tervishoiusüsteeme erakorralise toetuse rahastamisvahendist.