Ehkki lääneriikide mure Balkanimaadega on viimastel aastatel keskendunud Venemaa tegevusele, leiab Hahn, et sellest enam on põhjust muretseda Hiina tegevuse pärast. Nimelt on Hiina viimastel aastatel teinud seal – ja ka mujal Euroopas – märkimisväärseid investeeringuid strateegilistesse taristuprojektidesse.

"See on täpselt see, mis toimub selle kuulsa kiirteega Montenegros. See muster või lausa ärimudel, mida Hiina kasutab, on pakkuda atraktiivseid või enam-vähem atraktiivseid laene ja kui sa ei suuda neid tagasi maksta, see kapitaliseeritakse," rääkis Hahn Politicole, märkides, et selliseid osalusi strateegilistes ettevõtetes võib kasutada poliitilise surve avaldamiseks ja riikide mõjutamiseks.

"Arvan, et peaksime Hiina strateegiast teadlikud olema ja sellele adekvaatselt reageerima. Ma arvan, et see on üks Euroopa suurimaid väljakutseid," lisas ta.

Montenegro ja veel viis Lääne-Balkani riiki – Serbia, Kosovo, Makedoonia, Albaania ja Bosnia ja Hertsogoviina.– alustasid Euroopa Liiduga liitumiskõnelusi 2014. aastal ning Brüssel on viidanud, et need võivad liikmeks saada juba 2025. aastal, ehkki Hahni sõnul on see veidi liiga ambitsioonikas ajakava.

Reedel teatas veel Saksamaa valitsus, et blokeerib Hiina katse omandada 20-protsendise osaluse elektrivõrgufirmas 50Hertz, ostes ajutise meetmena selle osaluse ise. Põhjuseks toodi riiklik julgeolek ja vajadus kaitsta kriitilise tähtsusega energiataristut.

Hiina on viimastel aastatel asunud hoogsalt investeerima Euroopa strateegilisse taristusse ja ettevõtetesse, ostes osalusi mitmetes lennujaamades, sadamates ja tööstusettevõtetes. Sellise tegevuse suhtes on kahtlevat hoiakut väljendanud varasemalt lisaks Saksamaale ka teised Lääne-Euroopa riigid ning Euroopa Liidu institutsioonid.

Samal ajal on Hiina ka oma "Üks vöönd, üks tee" projekti raames tegemas tohutuid investeeringuid taristusse Aasias ja Aafrikas, mille puhul on mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, nende seas ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatanud, et Hiina võib seeläbi teha nende piirkondade riigid endast majanduslikult ja poliitiliselt sõltuvaks.

Hiinal on käsil ka investeerimisprojektid Kesk- ja Ida-Euroopas. Möödunud aasta novembris teatati 16+1 koostööraamistiku tippkohtumisel Ungaris, et regioonis on plaanis teha miljardite eurodeni küündivaid investeeringuid, eelkõige selleks, et suurendada Euroopa ja Hiina vahelist raudteetransporti.

Juulis kohtus 16+1 raamistikus Hiina peaministri Li Keqiangiga ka Eesti peaminister Jüri Ratas, et arutada kahe riigi vahelise majanduskoostöö ja transiidi hoogustamist. Kindlaid investeerimisleppeid kohtumisel ei sõlmitud, kuid hiljem ütles Ratas BNS-ile asja kommenteerides, et Eesti puhul Hiina tegevus praegusel kujul endast ohtu ei kujuta. Samas toonitas ta, et välisinvesteeringud peavad ka Hiina puhul toimuma läbipaistvalt ja seadustega kooskõlas.