Maksepuhkuse taotlustest 92 protsenti pangad ka rahuldasid. Aprilli jooksul lisandus 18 343 uut maksepuhkuse taotlust summas 1,3 miljardit eurot. Eraisikute maksepuhkuste taotluste summa osakaal oli kuu lõpus 4,5 protsenti ja äriühingutel 20 protsenti vastava portfelli laenujäägist. Kokku moodustasid maksepuhkusel laenud 8,3 protsenti laenujäägist, selgub FI statistikast.
Äriühingute maksepuhkuse taotluste summast enam kui pool on laekunud pankadele kinnisvaraettevõtetelt. Kokku olid 29. aprilliks kinnisvaraettevõtted esitanud maksepuhkuse taotlusi 1,3 miljardi euro väärtuses, mis on kinnisvarasektori laenujäägist 32 protsenti.
Pankadel on loodud omavahendite reservid, mille arvelt katta võimalikud krediidikahjud või täita uute laenude väljastamisega kaasnevad kapitalinõuded. 27 miljardi euro suuruse krediidiportfelli juures moodustasid pankade omavahendid 2019. aasta lõpus 4,6 miljardit eurot ja ületasid pankadele kohalduvaid omavahendite miinimumnõudeid 2,2 miljardi euro võrra.
"Finantsinspektsioon pakkus pankadele välja raamistiku maksemoratooriumide kehtestamiseks ning kogub ja analüüsib maksepuhkuste statistikat eesmärgiga saada ülevaade selliste puhkuste hetkeseisust," selgitas finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler pressiteates.
Kuna Eesti pangandus sisenes Kessleri sõnul koroonakriisi headel aegadel kogutud puhvritega, suudavad pangad koroonaviiruse leviku mõjudega paremini hakkama saada ning võimalusel inimestele ja ettevõtetele maksepuhkust anda.
Meie tähelepanu saab olema moratooriumi lõppemisel taastuval maksedistsipliinil, kuna maksepuhkused on eelkõige likviidsuskitsikuse ületamiseks, mitte vastus laenuvõtjate kõikidele raskustele,
lisas Kessler.
