Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler:

„Märgukiri oli vajalik, kuna aasta alguses jõustunud krediidiandjate ja –vahendajate seadusega seoses on tekkimas ekslik arusaam nagu see õigusakt võimaldaks tagasimakstavate vahendite kaasamise avalikkuselt ja samas nende vahendite arvel teiste tegevuse finantseerimist.

"Finantsinspektsioon tõmbab selge joone pangandustegevuse ja muu krediidiandjate tegevuse vahele. Meie avaldatu aitab hinnata, kas ning millist tegevusluba tuleb taotleda planeeritava krediidiandja tegevuse õiguspäraseks elluviimiseks.“

Finantsinspektsiooni märgukiri puudutab eelkõige krediidiandjaid ja krediidiasutusi ning vastavaid tegevuslube soovivaid isikuid.

Mis on märgukirja ajend?

Finantsinspektsioon, lähtudes seaduses sätestatust, tõmbab joone pangandustegevuse ja muu krediidiandjate tegevuse vahele. See on vajalik seoses krediidiandjate ja –vahendajate seaduse jõustumisega.

Finantsinspektsioon aitab ettevõtjal hinnata, kas ning millist tegevusluba tuleb taotleda planeeritava tegevuse õiguspäraseks elluviimiseks. Krediidiasutuse tegevusluba ja muu krediidiandjana tegutsemiseks vajalik tegevusluba õigustavad erinevateks tegevusteks, nende kahe erineva tegevusloa andmise otsustavad erinevad asutused ja nendele erinevate tegevustele ning isikutele laienevad erinevad nõuded.

Märgukirjaga soovib Finantsinspektsiooniga juhtida riski, kus krediidiandja tegevusluba sooviv isik faktiliselt tegutseb või asub tegutsema pangana, milline tegevus nõuab krediidiasutuste tegevusluba. Selgus loob samaste tegevustega tegelemisel võrdsed konkurentsitingimused turuosalistele ning suurema mõistmise oma õigustest tagasimakstavaid vahendeid üle andnud isikutele.

Finantsinspektsioon on ka varasemalt 23.09.2014 avalikult juhtinud tähelepanu, et õigus avalikkuselt hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid kaasata ning selle arvel laenu anda ja muul viisil teiste tegevust finantseerida on ainult krediidiasutustel.

Milliseid finantsteenuste pakkujaid märgukiri puudutab?

Finantsinspektsiooni märgukiri puudutab eelkõige krediidiandjaid ja krediidiasutusi ning vastavaid tegevuslube soovivaid isikuid. Kaudselt puudutab märgukiri krediidiandjatele ja krediidiasutustele tagasimakstavaid rahalisi vahendeid üle andnud isikuid.

Kuidas märgukiri mõjutab nt kiirlaenufirmade võimalusi enda tegevust edaspidi finantseerida?

Krediidiandjatel tuleb hinnata ja vajadusel kujundada oma tegevuse finantseerimine selliselt, et see ei oleks käsitletav avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtmisena ega muude tagasimakstavate rahaliste vahendite muul viisil kaasamisena. See võib mõjutada tegevuse finantseerimiseks vajaliku ressursi allikaid, kättesaadavust ja hinda.

Näiteks on andmebaaside alusel isikutele masspostituse saatmise või järjestikuste telefonikõnede tegemise tagajärjel üleskutsega osta krediidiandja võlakirju viimaste emiteerimine ning müümine Finantsinspektsiooni arvates avalikkuselt tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine. Avalikkuselt kaasamisena on käsitletav ka pidev võlakirjade emiteerimine eesmärgiga muuta need kaubeldavaks börsil ja sellele järgnev kauplemine või selleta.

Tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine krediidiasutustelt, kindlustusandjatelt ja teatud teistelt kutselistelt investoritelt ei ole kvalifitseeritav kaasamisena avalikkuselt. Väärib märkimist, et väärtpaberite müümise vormis oma tegevuse finantseerimisel tuleb lisaks krediidiasutuste tegevust defineerivatele ja muudele õigusaktidele jälgida ka väärtpaberituru seaduse avalikku pakkumist käsitlevaid sätteid. Väärtpaberituru seaduses aga ei sisustata tegevusluba nõudvat krediidiasutuse tegevust, väärtpaberiõiguse sätted ei ole reservatsioonideta kohaldatavad krediidiasutuste seaduse ja muu pangandusõiguse kohaselt määratletava „avalikkuse“ sisustamisel.

Kuidas märgukirjas toodu mõjutab hoiu-laenuühistute tegevust, kas nemad võivad avalikkuselt vahendeid kaasata?

Hoiu-laenuühistud võivad oma liikmetelt kaasata hoiuseid ja muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid. Hoiu-laenuühistute tegevust reguleerib hoiu-laenuühistu seadus. Märgukirjas toodu hoiu-laenuühistuid otseselt ei puuduta.

Kuidas mõjutab märgukirjas toodud regulatsioonide täpsustamine finantsteenuste ja –toodete innovatsiooni tervikuna?

Finantsinspektsioon tervitab ettevõtlikkust ja innovatsiooni, samuti ettevõtjate initsiatiivi hinnata enda tegevuse õiguspärasust. Finantsinspektsioon tegutseb seadusega sätestatud alustel ja korras ning rakendab olemasolevaid seadusi. Vajadusel aitab inspektsioon kaasa õigusselguse saavutamisele.