Eesti Energia müügitulu püsis teises kvartalis möödunud aasta teise kvartaliga samal tasemel ehk 416,1 miljonil eurol. 63 protsenti müügitulust teenis kontsern väljaspool Eestit ehk Soomes, Lätis, Leedus, Poolas ja teistel turgudel. Kõige rohkem ehk 44 protsendi võrra kasvas müügitulu Poolas, kus see ulatus 88,7 miljoni euroni, teatas Eesti Energia.

Investeeringud, millest suurim osa läks taskukohase ja keskkonnasäästliku elektritoodangu kasvatamiseks, suurenesid võrreldes möödunud aasta sama perioodiga pea kaks korda 181 miljoni euroni.

"Juba mitmendat kvartalit järjest on meie investeeringute põhifookuses kontserni taastuvenergia osakaalu kasvatamine. Üksnes nii saame oma klientidele tagada taskukohase ja keskkonnasäästliku elektri," toonitas Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm.

Tema sõnul olid teise kvartali madalad elektrihinnad selgelt seotud taastuvenergia toodanguga ja selle kasvatamiseks investeeris Eesti Energia teises kvartalis Enefit Greeni kaudu taastuvenergia arendusprojektidesse 74 miljonit eurot, 86 protsenti enam kui mullu samal ajal.

Kasvava taastuvenergia toodangu tasakaalustamiseks kuulutas Eesti Energia teises kvartalis välja rahvusvahelise hanke, et käivitada kontserni esimene suuremahulise energiasalvesti pilootprojekt. "Piisav salvestusvõimsus aitab tagada taskukohased elektrihinnad, energiasüsteemi töökindluse ja tõhusama taastuvenergia kasutuse," selgitas Tamm, kelle sõnul suudab plaanitav salvesti talletada ligikaudu 2500 koduse päikesepargi toodangu kahe tunni jooksul ning kasutada seda õhtustel kallima hinnaga tundidel. 

Lisaks investeeris kontsern teises kvartalis elektrivõrgu töökindlusesse ja mikrotootjate liitumisvõimaluste arendamisse 44 miljonit eurot ning muudesse arendusprojektidesse 46 miljonit eurot, sealhulgas keemiatööstuse arendamisse 32,1 miljonit eurot. 

Seoses madalate turuhindadega vähenes kontserni elektritoodang teises kvartalis 50 protsendi võrra 706 gigavatt-tunnile. Selle tulemusena kasvas kontserni taastuvelektri toodangu osakaal kogu elektritoodangust 46 protsendini.

Kontserni kuue kuu elektritoodang vähenes 35 protsendi võrra 3,1 teravatt-tunnilt 2022. aastal 2 teravatt-tunnile 2023. aastal. Taastuvenergia osakaal moodustas kuue kuu toodangust 43 protsenti, mis on ligi 20 protsendipunkti võrra suurem kui aasta varem. 

Juhitavatest elektrijaamadest pääses oma soodsama tootmishinnaga enim turule Auvere elektrijaam. Jaam näitas esimesel poolaastal väga head töökindlust ning tootis kuue kuuga 0,7 teravatt-tundi elektrit, mis on tervelt 27 protsenti kogu Eesti elektritoodangust. Seejuures ligikaudu 40 protsenti Auveres toodetud elektrienergiast tootis Enefit Power alternatiivsetest energiaallikatest nagu uttegaas ja jäätmepuit. Selliste kütuste kasutamine vähendab Eesti Energia sõnul oluliselt süsinikuheidet, mis omakorda vähendab elektri tootmiskulusid ja võimaldab pakkuda turule soodsama hinnaga elektrit.

Vedelkütuste müügimaht kasvas teises kvartalis 18 protsenti 124 700 tonnini. Juunis toodeti Enefit 280 tehases üle 25 000 tonni vedelkütuseid, mis on tehase absoluutrekord. Tulevikus plaanib kontsern vedelkütuste järeltöötlemisel toota sellest keemiatööstuses vajalikku toorainet, mis asendaks naftakeemiat.

Normaliseeritud EBITDA ehk kulumieelne ärikasum oli teises kvartalis 115,7 miljonit eurot ehk 45 protsenti suurem kui mullu samal perioodil.

2023. aasta teises kvartalis panustas Eesti Energia maksude ja keskkonnatasude näol kokku üle 86 miljoni euro. Sellest 22,6 miljonit eurot moodustasid erinevad otsesed maksud ja 63,7 miljonit eurot süsinikdioksiidi (CO2) emissioonikulu turuhinnas.