Hilinenud maksete direktiiv on seni olnud vähese mõjuga
Kaubanduskojale hilinenud maksete teema osas tagasisidet andnud liikmete hulgas oli ettevõtjaid, kes polnud hilinenud maksete direktiivist varem midagi kuulnud. Samuti ei osanud ettevõtjad valdavalt tuua välja probleeme, mida direktiiv selgelt on suutnud lahendada. Seetõttu peab kaubanduskoda direktiivi senist mõju üsna väheseks.
Siiski tõid mõned üksikud ettevõtted välja ka seda, et neil on olnud kasu direktiivis toodud maksetähtaegadest. Kui mõned kliendid on soovinud maksetähtaegu, mis ületavad direktiivis ette nähtud 60 päeva, siis on mõned ettevõtted tuginenud direktiivi sätetele maksetähtaegade osas ning see on võimaldanud vältida ebamõistlikult pikkade maksetähtaegadega nõustumist.
Samas rõhutas koda oma arvamuses, et komisjon ei peaks senisest veelgi rohkem sekkuma ettevõtjate vahelistesse suhetesse. Ehkki on tõsi, et ettevõtjate vahelistes suhetes on teatavaid probleeme, mis puudutavad kokkuleppeid maksetähtaegade osas, ei ole kaubanduskoja hinnangul võimalik neid probleeme lahendada ka hilinenud maksete direktiivi muutmise teel. Ettevõtjate vaheliste suhete liiga üksikasjalik reguleerimine võib endaga kaasa tuua hoopiski ülereguleerimise.
Maksete hilinemist soodustab negatiivsete tagajärgede puudumine
Peamiseks põhjuseks, miks üks ettevõte teisele makseid tähtaegselt ei soorita, peab kaubanduskoda seda, et see on mugav, sest vähendab võlgniku jaoks tõenäosust likviidsusprobleemide tekkeks, samas ei ole maksete hilinemisel reeglina võlgniku jaoks ka märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi.
Samas tuleb ka märkida, et läbirääkimised maksetähtaja pikkuse osas on teatud juhtudel üsna ühepoolsed. Tihti esineb seda, et ebamõistlikult pika maksetähtajaga mittenõustumisel kaotab ettevõte tähtsa kliendi ning seega ka võimaluse pikaajaliseks koostööks selle kliendiga, mis võib ettevõtte tulusid olulisel määral vähendada.
Koja liikmed on ka välja toonud seda, et mõningatel juhtudel on maksetega hilinemine tingitud sellest, et võlgnikule ollakse võlgu ning tekkinud on nn nõiaring.
Samuti näeb koda ühe maksete hilinemist soodustava tegurina seda, et võlgnik saab talle väljastatud arvetelt sisendkäibemaksu tagasi arvestada sõltumata sellest, kas ta on arve tasunud või mitte. Kui sisendkäibemaksu tagasi arvestamine oleks seotud maksete reaalse laekumisega, võiks ka see kaubanduskoja hinnangul maksetega hilinemist mõnevõrra vähendada.
Puudub vajadus täiendava järelevalveasutuse loomise järele
Kaubanduskoda ei toeta täiendava asutuse loomist, mis hakkaks lahendama direktiivist tulenevate nõuete rikkumise puhul ettevõtjate kaebusi või teeks oma algatusel kontrolle ning määraks karistusi. Koja hinnangul on ka täna ettevõtjatel olemas kõik võimalused selliseid kaebusi esitada. Lisaks on lepingute sõlmimine ettevõtete jaoks vabatahtlik, mis tähendab, et vastuvõetamatute lepingutingimuste korral on võimalik lepingut mitte sõlmida. Kui aga juba sõlmitud lepingus kokku lepitud tingimusi ei järgita, siis on ka praegu olemas võimalused nende vaidluste lahendamiseks, näiteks kohtus või vahekohtus.
Eesti riigiasutused näitavad eeskuju
Kaubanduskoda soovib kiita Eesti riigiasutusi hea maksetähtaegadest kinnipidamise eest. Tagasisidet andnud liikmete sõnul on riigiasutustega harva tekkinud probleemi, et mõni makse tähtaegselt ei laeku.
Kui Euroopa Komisjon peab maksetähtaegade muutmist siiski vajalikuks, toetab kaubanduskoda riigiasutustele esitatavate arvete puhul seatavate maksetähtaegade lühendamist. Samas võivad riigiasutused ka juba täna vabatahtlikult leppida kokku selles, et nad maksavad oma arved lühema tähtaja jooksul ning nii saavad riigiasutused näidata ka eeskuju erasektorile. Selleks ei ole otseselt vajalik direktiivi muutmine.
Tutvu ülevaatega konsultatsioonist siin.
