Eesti Panga asepresident Madis Müller ütles ühistupanganduse konverentsil, et viimastel aastatel on hoiu-laenuühistud (HLÜd) Eestis hoogsalt kasvanud, mistõttu on järjest olulisem nende liikmetele rõhutada vajadust HLÜ-de tegevust ja riske iseseisvalt hinnata.
„Eesti finantssektor on üsna panganduskeskne ja lisakonkurents hoiu-laenuühistute, ühisrahastuse ning era- ja riskikapitalifondide näol on Eesti finantsmaastikul tervitatav nähtus,“ ütles Madis Müller pressiteate vahendusel. „Augusti lõpus tegutses Eestis 20 hoiu-laenuühistut, millel oli kokku üle 9000 liikme. HLÜ-de hoiuste ja laenude maht on märkimisväärselt kasvanud, mistõttu on kindlasti suurenenud ka nendega seotud riskid.“
Miller toonitas, et HLÜ-de liikmed peaksid olema piisavalt kursis ühistu tegevuse ja riskidega. „Erinevalt pankadest ei teosta hoiu-laenuühistute tegevuse üle järelevalvet finantsinspektsioon ning nõuded nende kapitalile ja riskijuhtimisele on leebemad. Samuti ei taga riik hoiu-laenuühistutesse hoiustatud summasid,“ ütles Eesti Panga asepresident.
Eesti Panga ülesanne on aidata kaasa finantsstabiilsuse tagamisele ja sellest vaatenurgast ei kätke hoiu-laenuühistud finantsstabiilsusele suuri riske, sest HLÜ-de hoiuste mahu suurenemisele vaatamata moodustab see vaid 0,5% pangandussektori hoiuste kogumahust.
