PIN-koodid on ka mobiiltelefoni SIM-kaardil, ID-kaardil ja mobiil-ID-l. Igaühel on oma meetod, kuidas neid arvukaid koode meeles või käepärast hoida. Iseasi on aga nende meetodite turvalisus: millised neist on turvalised ja millised mitte?
Huvitavat ajaloost
Esmakordselt võeti PIN-kood kasutusel 1967. aastal Londonis, kui Barclays pank avas esimese sularahaautomaadi. Sularahaautomaat võttis tookord vastu tšekke. Esimese pangakaardi tõi turule Lloyds Bank 1972. aastal.
Sularahaautomaadi leiutaja John Shepherd-Barron kavandas PIN-koodid kuuekohaliseks. Enne lõplikku otsustamist pidas ta nõu aga oma naisega. Naine suutis meeles pidada vaid neli numbrit. Seetõttu otsustas mees teha PIN-koodi neljakohaliseks.
Tänapäeval lubab rahvusvaheline PIN-koodide standard (ISO 9564-1) kasutada kuni 12-kohalist koodi, kuid kasutusmugavuse tagamiseks soovitatakse kuni kuuekohalist. Kuuekohalised PIN-koodid on levinud peamiselt Aasias. Euroopas on kuuekohalised PIN-koodid kasutusel Šveitsis.
PIN-koodi meeldejätmise viisid
Pangast antud maksekaardi PIN-kood on juhuslike arvude jada. Paraku võib olla kaardiomanikul seda raske meelde jätta ja seepärast kirjutavad mõned selle sageli unustamise kartuses üles ning kannavad koos pangakaardiga rahakotis.
Tänapäeva inimesed hoiavad maksekaardi koodi ka mobiiltelefonis, lisades selle näiteks kontaktide nimekirja või pannes selle kirja sõnumi või märkmena. Teada on ka mõned huvitavamad juhtumid, kui kliendid on kirjutanud või kraapinud oma PIN-koodi pangaautomaadi kõrvale seinale. On ka müüte julgematest, kes olevat tätoveerinud koodi otse nahale teiste tätoveeringute sekka.
Need viisid ei ole mõistagi eriti turvalised. Palju kindlam on pangast antud PIN-kood pangaautomaadis kohe ära vahetada niisuguse numbri vastu, mis jääb hästi meelde.
Kuidas valida turvaline, aga meeldejääv PIN-kood?
Paljud kasutavad PIN-koodi meeldejätmiseks oma strateegiat, luues lihtsa, mugava ja mõnikord isegi sentimentaalse tähendusega kombinatsiooni. Sageli on selleks mõni kuupäev, mida teab vaid asjaosaline ise: lapse või abikaasa sünnikuupäev, kodu ja töökoha vaheline kaugus vms. Selline meetod on kahtlemata tõhusam, kuid siiski pole soovitatav valida PIN-koodiks numbrikombinatsioone, mida on üsna lihtne ära arvata.
Kergesti tuvastatavate PIN-koodide hulka kuuluvad näiteks kaardiomaniku sünnikuupäev, -aasta või lihtsad kombinatsioonid nagu 1234, 0000 või 1111. Neist esimene (1234) on kasutusel lausa 10,7% juhtudest.
Rohkesti on esindatud ka korduvate numbritega PIN-koodid, nagu 1212, 1010 ja 6969, samuti numbrite asetusel põhinevad variandid, nagu 2580 (pangaautomaadi numbriklahvistikul keskmine rida, vajutada tuleb järjest ülevalt alla). Inimestel on komme kasutada koodina lihtsa loogika järgi valitud numbreid, mis tähendab, et koguni 27% PIN-koodidest on võimalik ära arvata 20 levinud koodi proovides.
Kaitske oma koode
Parim, mida te oma raha kaitsmiseks teha saate, on pangast antud PIN-kood pähe õppida või vahetada see paremini meeldejääva (kuid mitte väga lihtsa) numbrikombinatsiooni vastu.
Pangast saadud PIN-koodi ümbrik tuleks kindlasti hävitada või vähemalt ei tohiks seda hoida maksekaardi läheduses. Kui kahtlustate, et keegi on teie PIN-koodi teada saanud, siis muutke see võimalikult kiiresti pangaautomaadis ära. Suurema turvalisuse huvides hoidke oma pangakaardi PIN-koodid ainult enda teada.
Kati Aasov, vabakutseline ajakirjanik
