Nõudlus sularaha järele suurenes eelkõige Venemaa-Ukraina sõja mõju tõttu. Sularahanõudluse kasv esimeses kvartalis oli aga pigem lühiajaline ning on praeguseks taandunud tavapärasele tasemele. Esimeses kvartalis väljastati enim 50-euroseid rahatähti, mis moodustas 60 protsenti pangatähtede arvust, teatas keskpank.
Eesti Panka tagastati esimeses kvartalis 131 miljoni euro väärtuses pangatähti. Sorteerimise käigus hävitati 1,34 miljonit käibekõlbmatut pangatähte, mis moodustas 27 protsenti töödeldud pangatähtede arvust. Ülejäänud pangatähed suunati uuesti ringlusesse.
Käibemünte väljastas Eesti Pank tänavu esimeses kvartalis ringlusesse 2,9 miljoni euro väärtuses ning neid tagastati 1,6 miljoni euro väärtuses. Enim väljastati 1- ja 2-sendiseid münte, mille osakaal väljastatud müntide koguarvus moodustas 41 protsenti. Neid münte saavad inimesed küll vahetusrahana poes tagasi, kuid ise kasutavad harva. Münte on võimalus mündimasinate kaudu oma pangakontole kanda 16 asukohas üle Eesti.
Sularahaautomaatidest võeti 2022. aasta esimeses kvartalis raha välja 5,6 miljonil korral ja enam kui 958 miljoni euro vääruses. Aastavõrdluses suurenes pangaautomaadist välja võetud sularaha maht 20 protsendi võrra, kuid tehingute arv langes 3 protsenti. Sularaha sissemaksutehinguid tehti esimeses kvartalis 432,3 miljoni euro väärtuses. Seda on 4 protsenti enam võrreldes aastataguse ajaga.
Esimese kvartali seisuga on Eestis 666 sularahaautomaati, millest 253 on sularaha sissemaksevõimalusega. Sularahaautomaatidele lisaks on võimalik sularahatehinguid teha ka 27 pangakontoris.
Eesti Pank vahetab endiselt ka Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. 2022. aasta esimeses kvartalis tehti Eesti Pangas 182 kroonisularaha vahetustehingut ligi 60 000 euro väärtuses. Hetkeseisuga on ümber vahetamata veel 44,1 miljoni euro väärtuses kroonisularaha – 28,4 miljonit pangatähte 37,4 miljoni euro väärtuses ning 319,4 miljonit münti 6,7 miljoni euro väärtuses.
Huvi kroonide ümbervahetamise vastu on keskpanga sõnul olnud viimastel aastatel väga tagasihoidlik. Osa kroonisularahast on aja jooksul kadunud või ka hävinenud.
Eesti Pank vahetab ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti ja euromünte. 2022. aasta esimeses kvartalis tehti 28 ekspertiisi, mille käigus analüüsiti 296 pangatähe ehtsust ja määrati kahjustuse ulatus.
Ümber vahetatakse pangatähed, millest on säilinud enam kui pool. Kahjustatud pangatähed kõrvaldatakse ringlusest ning hävitatakse.
Esimeses kvartalis registreeriti Eesti kohtuekspertiisi instituudi andmetel Eestis 44 võltsitud europangatähte, millest suurem osa olid 20- ja 50-eurosed kupüürid. Samal perioodil tuvastati ka kümme mündivõltsingut.
Vastavalt Euroopa Keskpanga 2021. aasta pangatähtede ja müntide raportile langeb võltsingute arv iga aastaga. Eelmisel aastal jõudis see kõige madalamale tasemele alates euro kasutuselevõtust.
