„Turul edukaks tegutsemiseks on kaubamärkidel täita järjest olulisem roll. Samuti on kasvanud nende kaubanduslik väärtus. Sel põhjusel on suurenenud ka vajadus muuta nende registreerimine kogu Euroopas ettevõtjate jaoks lihtsamaks, kiiremaks ja vähem kulukaks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
Ettevõtjatel on tulevikus lihtsam kaitsta mittetraditsioonilisi, näiteks helilisi kaubamärke ja multimeediamärke. Kaotatakse nõue, et kaubamärk peab olema esitatud graafiliselt. Sellega tekib võimalus kaitsta ja riskivabalt kasutada erinevate tehnoloogiliste vahendite abil loodud kaubamärke.
„Konkurentsikeskkond muutub seeläbi selgemaks ning kaob võimalus, et üks ettevõtja hakkab kasutama kellegi teise mittetraditsioonilist tähist kaupade või teenuste eristamiseks. Eriti oluline on see alustavate ja väiksemate ettevõtjate õiguste kaitsmiseks, kes on kohtuvaidluste pidamises suurte ettevõtjatega võrreldes ebavõrdses seisus,“ rääkis Reinsalu.
Teine osa muudatusi puudutab tööstusomandi apellatsioonikomisjoni tööd, mis vaatab läbi patendiameti otsuste peale esitatud kaebusi ja vaidlustusavaldusi patendiameti poolt kaitstavaks tunnistatud tööstusomandit puudutavates küsimustes. Laieneb komisjoni pädevus. Kui osa tööstusomandit puudutavaid vaidlusi on seni lahendatud kohtumenetluses, siis edaspidi tekib võimalus neist mitmete kohtuväliseks lahendamiseks apellatsioonikomisjonis. Samas säilib võimalus komisjoni otsus kohtusse edasi kaevata.
Komisjoni ülesehitus muutub. Senise kaheksa liikme asemel on sellel edaspidi kaks alalist liiget, kelle jaoks töö apellatsioonikomisjonis on põhitegevus ning kelle õigusteadmistele ja isikuomadustele kehtestatakse maakohtunikuga sarnased kõrged nõuded. Hetkel on komisjon moodustatud justiitsministeeriumi juurde, kuid edaspidi hakkab tegutsema patendiameti juures.
