Kui suurinvestorid on vabastatud sisserände piirarvu alt, annab see nii avalikkusele kui potentsiaalsetele investoritele positiivse signaali, et välisinvestorid kolmandatest riikidest on Eestisse oodatud, leiab koda.
"Kui seda ei tehta, siis võib tekkida olukord, kus välisinvestorile ei anta elamisluba üksnes põhjusel, et aastane sisserände piirarv on juba täitunud või võib täituda. Selline juhtum kahjustaks olulisel määral Eesti mainet," kirjutas koda.
Koja sõnul tuleks meeles tuleks pidada seda, et suurinvestorid on inimesed, kelle siinviibimist Eesti majandus vajab. "Selles kontekstis on sisserändele fikseeritud piirarvu seadmine tervikuna äärmiselt küsitav, kuna elamisloa taotlust tuleb igal juhul põhjalikult põhjendada ning täita selleks seatud kriteeriumid."
Välismaalaste seaduses on aastane piirarv inimestele, kellele antakse Eestis elamisluba. See arv ei või ületada 0,1 protsenti Eesti rahvaarvust, mis teeb umbes 1000 inimest aastas. Sellegipoolest on seaduses loetletud ka erandid, kellele antakse elamisluba piirarvu väliselt.
Sisserände piirarvu hulka ei loeta hetkel näiteks kolmandatest riikidest pärit õppejõudusid ja teadlasi ning välismaalasi, kellele on antud elamisluba õppimiseks. Muudatusega lisanduvad sellesse nimekirja välismaalased, kes saavad elamisloa kui nad tahavad tulla siia tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alasele ametikohale, töötama iduettevõttesse või tegelema iduettevõtlusega.
Lisaks tegi koda riigikogule ettepaneku siduda välismaalaste kohustuslikuna tasumisele kuuluv palk valdkonnapõhise aasta keskmise brutopalgaga. Praegu kehtib tingimus, et väljaspool EL-i liikmesriiki pärit välismaalasele tuleb maksta vähemalt 1,24 kordset Eesti keskmist brutopalka.
