Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on tal karusloomakasvatuste tuleviku küsimuses selge isiklik hoiak, mis on diskussioonide käigus vaid süvenenud. „21. sajandi Eestisse, meie kombe- ja väärtusruumi ei sobi loomade kasvatamine ja hukkamine vaid selleks, et nülgida neilt nahk,“ rõhutas Vakra. Vakra lisas, et kui langetatakse otsus lõpetada karusloomade pidamine, siis on vajalik kehtestada üleminekuaeg selle tegevuse lõpetamiseks. Seega peaks olema piisav üleminekuaeg, et Eestis karusloomakasvatusega seotud sadakond inimest leiaks uue töökoha või läbiks ümberõppe ja et ettevõtjad leiaksid uue väljakutse. Nii et varem välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtiksid näiteks viis kuni kümme aastat.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling ütles, et kui riik näeb, et karusloomafarmid ei sobi 21. sajandi Eestisse, siis kõige mõistlikum viis oleks need farmid omanikelt välja osta ja seejärel sulgeda. „Teise variandina võiks koostöös PRIA või mõne muu asutusega välja töötada meetmed tootmise restruktureerimiseks. Lõpetad karusloomakasvatuse, aga saad jätkata mõne muu tootmisega,“ märkis ta. „Töökohad maapiirkonnas on olulised ja lisaks otsestele töökohtadele farmis on tööstusega seotud suur hulk teisi ettevõtteid, kes varustavad neid näiteks söödaga, milleks kasutatakse liha ja kalatööstuse jääke. Minu isiklikult seisukohalt on selliseks otstarbeks loomade kasvatamine väär,“ märkis Palling.
Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma.
