Kui jätta kõrvale sularahakulud, mis on aastati väga erinevad, siis kasvab keskpanga eelarve 2014. aastaga võrreldes 4,5%.
„Eelarve põhiline kasvukoht on personalikulud, et püsida tööjõuturul konkurentsis. Tänu sisemistele ümberkorraldustele vähendasime samal ajal töökohtade arvu ning leidsime säästuvõimalusi taristu- ja muude teenuste kuludes,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.
Uute tegevustena on kasvatanud Eesti Panga kulusid Eesti eelarvenõukogu tegevuse toetamine, osalemine Euroopa ühtse pangandusjärelevalve (Single Supervisory Mechanism, SSM) töös, makrofinantsjärelevalve teostamine Eestis ning euroalas kokkulepitud uued statistika kogumisega seotud tegevused. Töömahu kasv on tähendanud täiendavate töökohtade loomist nendes valdkondades.
Töökohtade arv kokku on vähenenud võrreldes möödunud aastaga 2,8 võrra. Töökohti on vähem tänu keskpanga töö sisemistele ümberkorraldustele.
Keskpanga juhatuse eemärk on tõhus organisatsioon ning kui võrrelda kulusid pikema aja vältel, siis on Hanssoni sõnul see eesmärk täidetud. „Eesti Panga sularahakuluta eelarve kasvab kahe aasta peale kokku veidi üle 2%, kuid sama ajaga peaks Eesti nominaalne majanduskasv ulatuma üle 9%. Kuna pikas ettevaates jätkavad kasvu palga- ja IT-kulud, siis oleme otsinud säästu mujalt, eelkõige tugiteenuste arvelt ning hinnanud hoolikalt töökohtade vajalikkust,“ lisas Hansson.
Keskpanga töötajate palgafond kasvab 5%. Selle tulemusel jääb Eesti Panga palgatase töökohtade arvestuses ligikaudu võrreldavaks Tallinna finantssektoriga, millega keskpank tööturul peamiselt konkureerib.
Teenustega seotud kulud jäävad järgmisel aastal 7,2 miljoni euro juurde. Teenustest tõusid IT-kulud, eelkõige ühised IT-projektid euroala keskpankadega ning säästukohti leidis keskpank elektrienergia- ja küttekuludes.
Koolituse, töölähetuste ja bürookulud vähenevad kokku 1,5%. Eesti Pank plaanib teha järgmisel aastal 540 Euroopa Keskpangaga seotud töölähetust, selle aasta plaanis oli lähetusi 550.
Investeeringud põhivarasse kasvavad 2014. aasta 1,3 miljonilt eurolt 2015. aastal 1,8 miljoni euroni. Keskpangal on järgmisel aastal kavas teha arhiiviruumide, koolitusklassi ja välisperimeetri ehitustöid. Lisaks ehitatakse finantsinspektsiooni tellimusel juurde büroopinda. Keskpank soetab juurde serverarvuteid ning suuremad arendustööd puudutavad statistiliste aruannete kogumissüsteemi ja dokumendihaldust, lisaks andmeside ja ühtsele euromaksete piirkonnale (SEPA) ülemineku tarkvararakendusi.
Eesti Panga prognoosi kohaselt kahanevad keskpanga järgmise aasta tulud 28,3 miljoni euroni. Valdava osa Eesti Panga tuludest moodustavad euroala ühtse rahapoliitikaga seotud tulud. Lisaks plaanib Eesti Pank teenida tulu välisreservide haldusest ja muudest tegevustest. Keskpanga oodatav kasum on 2015. aastal 8,3 miljonit eurot.
