Statistikaameti teatel langes Eesti hinnatase oktoobris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsendi võrra. "Viimase poole aasta jooksul pole üldine hinnatase Eestis sisuliselt muutunud. Aastavõrdluses kiirenes hinnakasv oktoobris siiski 4,9 protsendini, sest mullu oktoobris rakendus energiahindade kompenseerimine," märkis Pert.
Keskpanga ökonomist selgitas, et hooajalistel põhjustel on sügiskuudele tavaliselt iseloomulik toidukaupade ja turismiteenuste hinnalangus. Puu- ja köögiviljade ning piimatoodete hinnalanguse tõttu odavnes tarbijate toidukorv septembriga võrreldes 1,1 protsenti. "Toiduainete tarbijahindade edasine hinnalangus võib muutuda laugemaks seetõttu, et osade toidutoormete hinnad on maailmaturul tänaseks oma languspõhja läbinud," möönis Pert.
Energiahindade, eelkõige elektri ja gaasi odavnemine on ökonomisti sõnul olnud tänavu üks peamiseid inflatsiooni aeglustavaid tegureid. "Elektri turuhind, mis ulatus mullu 174 euroni megavatt-tunni eest, maksis tänavu oktoobris 87 eurot. Võrreldes suvekuudega on samas kallinenud maagaasi hind, mistõttu hakkab lähikuudel ilmselt tõusma ka gaasist toodetava soojusenergia maksumus," täpsustas Pert.
Keskpanga hinnangul jääb hinnatõus selle aasta viimastel kuudel 4–5 protsendi vahemikku. 2023. aasta keskmine hinnakasv ulatub Eesti Panga prognoosi kohaselt 9,4 protsendini. Järgmisel aastal prognoosib keskpank hinnakasvu aeglustumist 3,4 protsendile.
