Möödunud aastal osutus hinnatõus nii Eestis kui ka mitmel pool mujal maailmas palju kiiremaks, kui prognoosides eeldati. See on Eesti Panga sõnul toonud kaasa suuri väljakutseid nii keskpankadele hinnatõusu alandamisel kui ka valitsustele hinnatõusu tagajärgede leevendamisel.
"Lühemas vaates on kiiremal hinnatõusul soodne mõju riigi maksutuludele, kuna kõrgemate hindade ja palkade juures paraneb kohe ka riigi maksulaekumine tarbimiselt ja töötamiselt. Kui riigi tulud osutuvad oodatust suuremaks ning riigi kulude pool nii ruttu ei reageeri, kujuneb eelarvepuudujääk oodatust väiksemaks. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) analüüs näitab, et kui üldine hinnatõus ehk inflatsioon tõuseb ühe protsendipunkti võrra, siis kaasneb sellega valitsussektori eelarvepositsiooni paranemine keskmiselt 0,5 protsendi võrra sisemajanduse koguproduktist (SKP)," märgib Punga keskpanga blogis.
Ta selgitab, et kui eelarvepuudujääk kujuneb oodatust väiksemaks, siis kujuneb ka riigi vajadus uue laenuraha järele väiksemaks. Lisaks, kui majanduse kogumaht kiire hinnatõusu taustal suureneb, siis moodustavad riigi senised võlakohustused sellest suhtarvuna väiksema osa.
Seega võib vähemalt lühivaates olla oodatust kiiremal hinnatõusul soodne mõju riigi võlakoormusele. IMF-i hinnangul on see mõju seda suurem, mida suurem on võlg. Näiteks riikides, kus võlakoormus ületab 50 protsenti SKP-st, tähendaks iga täiendav ootamatu protsendipunktine tõus inflatsioonis võlakoormuse püsivat alanemist 0,6 protsendipunkti võrra SKP-st,
toob ökonomist välja.
Pikemas vaates kiire hinnatõusu soodne mõju riigi rahakotile Punga sõnul taandub, kuna kõrgema hinnatasemega jõuab kohaneda ka riigieelarve kulude pool. "Kulude kohanemise kiirus sõltub muu hulgas sellest, kui laialdaselt on riigis kasutusel indekseerimine. Kui kiire hinnatõus jääb kestma pikemat aega ja muutub ootuspäraseks, siis peegeldub see ka laenuraha kõrgemas hinnas ning sellega taandub hinnatõusu soodne mõju riigi võlakoormusele. Kiire inflatsioon pakub suure võlakoormusega riikidele seega vaid lühiajalist leevendust, mitte pikaajalist lahendust," tõdeb ekspert.
Lisaks avaldab IMF-i analüüsi kohaselt riigieelarvele survet ka riigi kohustus töötasusid ja toetusi indekseerida, mis tähendab, et ostujõu säilitamiseks suurenevad pensionid, palgad või sotsiaaltoetused automaatselt vastavalt hinnataseme tõusule. Eestis on indekseeritud näiteks pensionid ja väikese hulga riigiteenistujate palgad. "Kuna indekseerimine toimub meil aastase viitajaga, siis hakkab 2022. aasta kiire hinnatõusu mõju avalduma riigi kuludes peamiselt 2023. aastast. Osaliselt seetõttu nägime ka Eestis möödunud aastal üllatuslikult väikest eelarvepuudujääki, kuid ootame puudujäägi järsku suurenemist sel aastal. Seega avaldub kiire hinnatõusu tervikmõju riigi rahakotile alles üle mitme aasta," räägib Punga.
Ehkki indekseerimine võimaldab vähemalt osade ühiskonnagruppide sissetulekuid hinnatõusuga automaatselt kohandada, toob IMF esile ka laialdase indekseerimise ohud. "Nimelt võib see muuta inflatsiooni püsivamaks läbi reaalkulude ja kogunõudluse kasvu. Lisaks võib riigiteenistujate palk, kui see indekseerimise alusel kiiresti kasvab, olla võrdlusbaasiks erasektori palgatõusu ootustele," hoiatab ökonomist.
Indekseerimise kõrval sõltub Punga sõnul riigieelarve kulude poole reaktsioon hinnatõusule sellest, milliseks kujunevad valitsuse täiendavad otsused hinnatõusu kompenseerimiseks nii püsivate, näiteks palgatõusud, kui ka ajutiste, näiteks energiakulude hüvitised, meetmete näol. "Üldiselt tuleb hinnatõusu kompenseerimisel arvestada, et sellega kaasnevatel lisakuludel võib olla mõju hinnatõusu süvenemisele, mis võib omakorda tekitada üha suuremat vajadust hinnatõusu kompenseerimiseks ja see omakorda täiendavaid lisakulusid riigil," märgib ökonomist.
IMF-i analüüs näitab, et kui suurendada valitsussektori kulusid ühe protsendipunkti võrra SKP-st, suurendab see inflatsiooni keskmiselt 0,5 protsendipunkti võrra juba samal aastal. "Seetõttu tuleb kiire hinnatõusu tagajärgede leevendamisele läheneda läbimõeldult, et mitte hinnatõusu ennast süvendada," toonitab ta ja lisab, et valuutafond andis ka valitsustele soovitusi põhimõtete osas, millest eelarvepoliitika kujundamisel lähtuda.
"IMF soovitab valitsustele kiire hinnatõusu ajal pakkuda tuge ajutiselt kõige haavatavamatele, hoiduda laiaulatuslikest toetustest ning samal ajal otsida muudes kululiikides võimalusi kulude kasvu piiramiseks. Selline lähenemine on IMF-i hinnangul paremas kooskõlas keskpankade sammudega kiire hinnatõusu aeglustamiseks," võtab Punga teema kokku.
