Kolmandas kvartalis kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang aastatagusega võrreldes 4,2 protsenti, mis on kaks korda kiirem tempo kui eelneva kolme aasta keskmine. Majanduskriisist taastumine on nii EL-is kui kogu arenenud maailmas olnud vaevaline ja see on pidurdanud ka Eesti majandusarengut. 2016. aasta lõpust alates on aga konjunktuur EL-is selgelt paranenud, Eesti ekspordipartnerite majanduskasv on kiirenenud ning ehitussektor on saanud hoo sisse nii era- kui avaliku sektori toel.

Eesti ehitussektori head hoogu tuleb aga vaadata laiemas kontekstis. Eelneval neljal aastal jäi lisandväärtuse kasv ehitussektoris teistele valdkondadele alla ehk ehituse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP) vähenes. Nõudluse puudus oli suurimaks äritegevust takistavaks teguriks. See olukord on viimase aasta jooksul kiiresti muutunud mitmel põhjusel. Valitsussektori investeeringud on sellel aastal kasvanud EL-i toetusfondide abiga ja lisaks koondasid omavalitsused oma investeeringud tavapäraselt valimisaastasse. Erasektori nõudlus on majandusolude paranedes samuti olnud tugev. Hüppeline nõudluse kasv on suurendanud kiiresti vajadust täiendava tööjõu järele, millega meie tööturul on üha kitsam. Kuid erinevalt kriisieelsetest aastatest, kus nõudlus ehituses kasvas pea 20 protsenti kuus aastat järjest, piirdub seekordne 20-protsendine kiire kasv peamiselt selle aastaga. Järgneval aastal võib ehitussektoris oodata olukorra normaliseerumist, kuna ettevõtted kohanevad kõrgema nõudluse tasemega.

Eratarbimise kasvutempo kolmandas kvartalis küll kiirenes, kuid tarbimiskulutuste kasv jäi töötajate palgatulu kasvule siiski endiselt mõnevõrra alla. See viitab elanike ettevaatliku tarbimiskäitumise jätkumisele, kuigi tarbijate kindlustunne on viimase pooleteise aasta jooksul stabiilselt paranenud. Valdavalt on kindluse tõus tulnud positiivsematest uudistest majandusarengu osas nii Eestis kui meie lähiümbruses. Ettevaatlikkus aga maandab nõudluse järsu languse riske.

Vaatamata sisenõudluse kasvu kiirenemisele, jäävad Eesti majapidamiste, ettevõtete ja valitsussektori tarbimis- ja investeerimiskulutused siiski sissetulekutele alla, mistõttu eksporditulud ületavad kulutusi impordile ning Eesti majandus on ülejäänud maailma suhtes netolaenuandja. Selle säästliku käitumise valguses ei tohiks olla põhjust muretseda majanduse ülekuumenemise üle, kuna sisenõudluse järsu pidurdumise riskid on madalad. Majanduskasvu kiirenemine on sellel aastal pakkunud positiivseid üllatusi kogu maailmas ja järgmise aasta jooksul peaks paranev väliskeskkond toetama ka Eesti majandust.