Eesti pangad ja enamik muid reguleeritud finantsvahendajaid on hästi kapitaliseeritud, seisavad tugeval finantsilisel alusel. Finantsinspektsioon on neid suunanud varuma küllaldaselt puhvreid riskide realiseerumisest tulenevate kahjude katteks. Pankade laenuportfellid on kvaliteetsed, kahjukindlustusandjate kombineeritud suhe on väljapaistvalt hea, fondivalitsejate püsikulud neto teenustasutuludesse vähenemas. Sektori omakapitali tootlikkust protsentides üldiselt saab kirjutada kahekohalise numbrina, mis on Euroopa kontekstis hea tulemus. Usaldatavusnormatiive täidetakse paraja varuga. Puhtalt finantsnäitajate poolest saab Eesti reguleeritud finantssektorile kogumis panna hindeks selge viie.

Kui liikuda finantside poolelt juhtimise ja juhtide, organisatsiooni korraldamise ja eriti sisekontrolli toimimise valdkonda, siis muutub pilt kirevamaks. Ühisnimetajaks on siin normide keerukusest ja arvust tulenev kulu ning soov selle arvelt kokku hoida. Suurema tulubaasiga või tehnoloogiliselt enamarenenud organisatsioonidel on enam võimalusi panustada vastavusse. Kuigi illusioone siin ei maksa luua: A ja O on organisatsiooni kultuur ning juhtkond ja nende poolt kantavad väärtused. Arvestades Eesti finantsvahendajate suurust, osutatavate teenuste iseloomu ja järelevalvelise dialoogi kvaliteeti, siis saab Eesti reguleeritud finantssektorile juhtimise, organisatsiooni korraldamise ja eriti sisekontrolli toimimise valdkonnas kogumis panna hindeks kolm pluss. Arenguruumi on ning finantsinspektsioon jätkab süvendatud tööd vastava strateegilise prioriteedi – ühingujuhtimise järelevalve – valdkonnas.

Need suhteliselt head hinded – viis ja kolm pluss - võivad aga muutuda, kui realiseeruvad meie sektorile olulised riskid. Hetkel tuleb suundumustena nimetada suhteliselt kiiret laenukasvu ja tehnoloogia osatähtsuse suurenemist.

Eesti finantssektorile loeb meie keskpank praegu peamiseks riskiks Põhjamaade majandusest ja pangandusest lähtuvaid riske: sealsete majapidamiste võlakoormus, kinnisvara kõrge hinnatase, pankade finantseerimise allikad ja tähtaeg. Finantsinspektsioon kaldub samuti hinnanguga nõustuma. See tähendab otsest riski meie suurpankadele, kus nende Põhjalast pärit emaettevõtjad soovivad oma tegevust toetada siinsete puhvrite ja kapitali arvel. Peale selle tähendab see kaudset riski, kus Põhjala majandusega tihedalt seotud Eesti majandus kannatab ning see moondub madalamaks krediidikvaliteediks meie pankade laenuportfellides, mida omakorda võimendab eelviidatud suhteliselt kiire laenukasv.

Lisaks käsitles Kessler ettekandes rahvusvahelise koostöö olulisust, kirjeldas Eesti jaoks olulisi projekte ning rääkis finantsvahendajate riskikontrollist ja finantsinnovatsiooni valdkonnast.