Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu kohustub eraõiguslikke juriidilisi isikuid avaldama äriregistri juures oma tegelike kasusaajate andmed. Andmete esitamise ja õigsuse eest vastutab juriidilise isiku juhatus. Koja hinnangu ei pruugi aga juhatusel olla võimalik tegelike kasusaajate andmeid esitada või tagada nende õigsust, kirjutab koja peadirektor Mait Palts rahandusminister Sven Sesterile.
Paltsi sõnul pole ettevõtete aktsionärid ja osanikud otseselt kohustatud vastavat infot jagama, samas puuduvad juhatuse liikmel õigused ja vahendid ulatusliku ja põhjaliku taustakontrolli teostamiseks, et tegeliku kasusaajat tuvastada või esitatud andmete õigsust kontrollida. Ka pole juhatuse liige kuidagi kaitstud aktsionäride või osanike pahatahtlikkuse eest, kusjuures juhatuse liikmele võib selle tõttu järgneda vastustus, osanikku ega aktsionäri aga pahauskse käitumise eest vastutusele ei võeta.
Lisaks näeb eelnõu ette juhatuse liikme vastustuse tegeliku kasusaajate andmete esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise, valede või ebapiisavate andmete esitamise eest. "Väärteo menetleja ning ka juriidilise isiku juhatuse seisukohast on mõistet "ebapiisav" tõenäoliselt keeruline sisustada," märgib Palts.
Samuti võib tema sõnul väärteo menetlemise käigus osutuda võimatuks hinnata, millisel juhul on tegemist valede ja millisel juhul ebapiisavate andmete esitamisega. Näiteks võib tekkida olukord, kus juhatuse liige on äriregistrisse esitanud tegeliku kasusaaja andmed, kuid kohustatud isik tuvastab oma toimingute käigus teistsugused andmed ja samas on mõlemad kasutanud enda käsutuses olevaid võimalusi ja vahendeid, et tagada info tõesus. "Juhatuse liikme vastutuse küsimus võib siin tähendada äärmiselt keerulist vaidlust nii teo kvalifitseerimise kui ka süü tõendamise teemal," kirjutab Palts.
Samuti ei selgu tema sõnul eelnõust täpselt, kuidas tuleks kohustatud isikul toimida olukorras, kui äriregistrisse juriidilise isiku tegeliku kasusaaja kohta tehtud kanne ei vasta sellele, mida kohustatud isik tehingu käigus oma toimingutega tuvastab ning mida peaks kohustatud isik sellisel juhul tegema. "Kas teavitada tuleks rahapesu andmebürood või politsei- ja piirivalveametit. Samuti on selgusetu, kas ja kes teavitaks sellises olukorras äriregistrit," märgib Palts.
Eelnõu näeb Paltsi sõnul ka ette, et kui tegeliku kasusaaja andmeid pole võimalik kindlaks teha ja puudub ka kahtlus, et selline isik eksisteerib, siis loetakse tegelikuks füüsilise isiku kõrgema juhtorgani liige. "Eelnõust ei selgu, kui kaugele peab juhatuse liige tegeliku kasusaaja tuvastamisel minema. Füüsilisest isikust tegeliku kasusaaja tuvastamine muutub äärmiselt raskendatuks hiljemalt siis, kui ahel ulatub ühte või mitmesse välisriiki, sest ettevõtete füüsilisest isikust omanikeringi ning osaluse määrasid võib isegi Eesti piires olla raske kindlaks teha, rääkimata välisriikide ettevõtete omanike kohta käivatest andmetest."
